/nginx/o/2010/05/13/367130t1ha8a3.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul on praeguseks koos vajalikud allkirjad, et kutsuda presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolide ohjeldamise seaduse uueks arutamiseks kokku riigikogu erakorraline istungjärk.
Vaher ütles BNS-ile, et esmaspäeva pärastlõunaks olid Reformierakonna, IRL-i ja Eestimaa Roheliste saadikud andnud erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks 22 allkirja, samas kui seaduse kohaselt saab riigikogu esimees istungjärgu kokku kutsuda ka juba 21 saadiku ettepanekul. Sellegipoolest oodatakse tema sõnul lähipäevil allkirja andma ka teisi riigikogu liikmeid.
Erakorraline istungjärk peaks toimuma 2. ja 3. augustil, millele eelnevalt arutavad seadust parlamendi majandus- ja põhiseaduskomisjon. Võimalike muudatusettepanekute arutamist alustas majanduskomisjoni töörühm juba möödunud nädalal.
Praeguse kava kohaselt peaks riigikogu 2. augustil otsustama, kas võtta presidendi poolt tagasi saadetud seadus muutmata kujul uuesti vastu või mitte. Kui parlament seaduse vastuvõtmist ei toeta, toimub selle edasine menetlemine üldises korras.
Sel juhul arutab seadust pärast muudatusettepanekute esitamist majanduskomisjon ning seejärel juba teisel lugemisel ka täiskogu. Lõpphääletusele peaks seadus jõudma päev hiljem, 3. augustil.
Riigikogu võttis monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse vastu 17. juunil Reformierakonna, IRL-i ja roheliste häältega.
30. juunil jättis president Toomas Hendrik Ilves seaduse välja kuulutamata, leides, et praegusel kujul läheb see põhiseadusega vastuollu ega taga nõutud määral tarbijate kaitset. «Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus sisaldab praegusel kujul kiirustamisest tingitud vigu ja vastuolusid. Seadus rikuks põhiseadusevastasel kujul tarbijate huve ja õigusi ning võib kaasa tuua kohtuvaidlusi,» ütles ta oma otsust põhjendades.
Ilves viitas ka õiguskantsler Indrek Tederi memorandumile, mis saadeti riigikogu liikmetele vahetult enne seaduse vastuvõtmist, ning tõi näiteks, et seaduse jõustudes võivad tarbijate õigused jääda alates 15. juulist tõhusa kaitseta kuni seaduse tegeliku rakendumiseni 2011. aasta lõpus.
«Nimelt kaotaksid seaduse järgi kohaliku omavalitsuse määratud veeteenuse hinnad alates 15. juulist kehtivuse. Sellest ajast peab vee-ettevõtja kehtestama hinnad ise. See aga võib kaasa tuua hindade kontrollimatu tõusu ning riigikogus vastu võetud seadus ei anna praegusel kujul võimalust hinnatõusu tõhusaks takistamiseks,» ütles Ilves, kes pidas lisaks üleminekusätete puudumisele probleemseks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste kehtestamist puudutavaid muudatusi kaugkütteseaduses.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)