Venelanna ja lätlanna räägivad, kuidas nad eesti keele eksamil üle 90 punkti said

C1 taseme on saanud 2997 eksaminandi, neist 97 on saanud tulemuseks «väga hea». Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti keele tasemeeksami väga hästi teinud räägivad, et selle sooritamiseks motiveeris neid tahe end tõestada ning soov tulevikus ilma probleemideta tööd saada.

Lätlanna Eva Kaarli sooritas C1 tasemeeksami neli aastat tagasi. «Tahtsin tõestada, et vaatamata sellele, et ma pole eestlane, oskan ma siiski eesti keelt,» ütles Kaarli. Naine oli tol ajal lapsega kodus ning tahtis millegagi tegeleda. Nii võttiski ta tasemeeksami sooritamise endale plaani.

Esialgu mõtles Eva, et teeb eksami ära ja vaatab, mis tulemus tuleb. «Mõtlesin, et kui tulemus on kehv, võtan endale eraõpetaja,» rääkis ta. Endalegi üllatuseks sooritas naine aga keeleksami suurepäraselt ehk 98 protsendiga. «Ma ei arvanud, et nii kõrge tulemuse võin saada,» ütles Kaarli.

Lätlanna sõnul ta eksamiks ei valmistunud ning selle tegemise ajaks oli ta Eestis elanud seitse aastat. Eesti keele kursustel on ta samuti vähe käinud ning pigem on keele ära õppinud suheldes, lugedes ja kuulates. «Televisioon ja ajakirjandus ning sõbrad ja kolleegid on keele õppimisel palju abiks olnud,» rääkis Kaarli.

Oluline lisapõhjus oli seotud ka töökohaga. Lätlanna sõnul mõtles ta uue töökoha otsimise peale ning ei tahtnud, et keeleeksami puudumine kuidagi takistuseks saaks. «Pärast eksamit sain tulemuse CV-sse kirja panna, ikkagi 98 protsenti,» rääkis Kaarli.

Kui muidu peab lätlanna keeleeksamit igati jõukohaseks, siis üllatust valmistas talle asjaolu, et noored eksamitegijad pidid rääkima asjadest, millest neil tegelikult aimugi polnud. «Absoluutselt suurem osa tegijatest olid keskkooli lõpetajad, aga need küsimused, mida seal vestlusosas küsiti, olid rohkem täiskasvanutele mõeldud ja erinevate tööaladega seotud,» rääkis naine.

Noortele rasked teemad

Kaarli ütles, et tegelikult oli näha, et noored oskasid eesti keelt, kuid nad ei osanud lihtsalt antud teemadest rääkida. «Mina olin siis 33-aastane ja need teemad polnud minu jaoks keerulised, sest mul oli tol hetkel ka tööalane kogemus olemas. Aga noorte jaoks võisid need teemad ootamatult rasked olla,» arvas Kaarli.

Eestis sündinud venelanna Jelena Rootamm-Valter sooritas keeleeksami kolm aastat tagasi ning kogus 97 punkti. Kui muidu tundus eksam igati jõukohane, siis mõni ülesanne võis eksaminandile siiski paras pähkel olla. «Ainus üllatav asi selle testi juures oli kuulamisülesanne, mis natukene raskusi ikkagi tekitas,» rääkis Rootamm-Valter.

Nimelt oli kuulamisülesandeks olnud lõik ühest pikemast raadiointervjuust Mikk Sarvega, kellelt küsiti Rootamm-Valteri arvates loo konteksti suhtes natuke veider küsimus. «Saade oli ilmselt Mikk Sarvest ja ta elust, aga seal järsku küsiti põhjust, miks tal visiitkaart puudus,» rääkis venelanna ja lisas, et Sarvel oli väga raske pikalt ja põhjalikult vastata. Seetõttu oli intervjueeritava vastus olnud üsna segane ning sellest oli mõnevõrra raske aru saada.

«See-eest meeldis mulle väga üks lingvistiline tekst, mis oli minu jaoks väga huvitav ja sain sealt ka uusi teadmisi,» rääkis Rootamm-Valter. «Vaatamata sellele, et see oli spetsiifiline ja üsnagi erialases keeles, pakkus see mulle huvi ja pinget,» lisas ta.

Eksamiks ei valmistunud

Ka Rootamm-Valter ei valmistunud eksamiks spetsiaalselt. «Lihtsalt vaatasin näidisülesandeid, et mis laadi küsimused ja ülesanded seal eksamis üldse on,» ütles ta. Eesti keelt on naine oma eluajal koolis ja reaalse õppimisena vähe praktiseerinud. «Meil kodus räägiti eesti keelt ka, aga õppinud olen seda ainult 1960ndatel, kui seda koolis õpetati,» rääkis naine ja lisas, et tol ajal oli kuni kaheksanda klassini eesti keelt kaks tundi nädalas. «See on kogu mu eesti keele õppimise kogemus,» lausus naine.

Põhjus, miks ta keeleeksami tegi, oli samuti tööleidmisega seotud. «Mõtlesin, et kui ma tahan kandideerida mõnda ametiasutusse tööle, siis äkki küsitakse keeleoskustunnistust ja nii ma siis mõtlesingi, et teen eksami ära,» lausus venelanna.

SA Innove sisekommunikatsioonijuht Mari Annus ütles, et C1 taseme on saanud 2997 eksaminandi. «Neist 97 ehk 3 protsenti on saanud väga hea tulemuse,» ütles Annus. Väga hea tulemus tähendab, et eksam on sooritatud tulemusega 91-100 protsenti.

Eelmisel aastal tegi keeleeksamit 1160 inimest, kellest 390 selle ka sooritasid. Võimalik punktide arv on 100 ning eelmisel aastal oli keskmine punktide arv 54,16.

C1 tasemeeksam koosneb neljast osast: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam algab kirjutamisülesandega, mille jaoks antakse aega 90 minutit. Seejärel tuleb eksaminandil sooritada 45 minutiga kuulamisülesanne ning lugemisülesande jaoks on aega terve tund. Rääkimisülesandele kulub 20 minutit.