Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Patti Smith korraldas punkrokipalvuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Patti Smith pühendas pea pooled kontserdi lood kellelegi või millelegi, näiteks allatulistatud Malaisia lennukis hukkunutele, muusik Lou Reedile ja hiljuti surnud bluusikitarristile, oma heale sõbrale Johnny Winterile.
Patti Smith pühendas pea pooled kontserdi lood kellelegi või millelegi, näiteks allatulistatud Malaisia lennukis hukkunutele, muusik Lou Reedile ja hiljuti surnud bluusikitarristile, oma heale sõbrale Johnny Winterile. Foto: Jelena Rudi

Punk pole päris surnud, ta on vaid 68-aastane ja esines just Tallinnas.

Võimas, uskumatult võimas oli Patti Smithi kontserdi lõpp esmaspäeval Solarise suures saalis. Läksin teda kuulama kui kultuuri­ikooni, naist, kes omal ajal võimsaid asju teinud, suuri inimesi tundnud ja mitu olulist teksti kirjutanud. Ootamatult sain sellise emot­sionaalse lak­su, nagu oleks eesti rahvas ennast jälle vabaks laulnud.

Esimest korda sain Patti Smithist teadlikuks kuskil 1980. aastate keskel, kui ühest intelligendi­pere­konnast pärit tütarlaps mulle tema luulekogu lugeda andis. Läppunud stagnas oli see kui valgus­kiir pimeduse­riigis – ah vaat kuidas võib kirjutada! Et autor ka (punk)muusikaga tegeleb, sain teada alles kümmekond aastat hiljem. Siiamaani on Patti Smith mu jaoks eeskätt luuletaja, mitte muusik olnud.

Tagasi üles