/nginx/o/2014/07/22/3224729t1h4976.jpg)
Euroopa Liidu välisministrid leppisid täna Brüsselis kokku piirangute laiendamises Venemaa suhtes, uued piiravad meetmed käsitlevad kaitsevaldkonda, seal hulgas relvamüügipiiranguid, ligipääsu kapitaliturgudele, kahese kasutusega kaupu ja tundlikke tehnoloogiad, seal hulgas energiasektoris.
Välisministrid tegid Euroopa Komisjonile ja Euroopa Välisteenitusele ülesandeks esitada neljapäevaks konkreetsed ettepanekud uute piiravate meetmete osas Venemaa suhtes, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
Välisminister Urmas Paeti sõnul leppisid ELi riikide välisministrid kokku, et piirangutega Venemaa suhtes tuleb edasi minna, sest poliitilised ja diplomaatilised sammud pole edu toonud. «Lisaks otsustati täiendada senist piirangutenimekirja nii üksikisikute kui ettevõtetega, kes on kaasa aidanud Venemaa sekkumisele Ukraina asjadesse,» lisas ta.
Paeti sõnul tuleb Euroopa Liidul jätkata Venemaale surve avaldamist nii poliitilisel tasandil kui piiravate meetmetega. «Eelmise nädala Euroopa ülemkogu otsused, kus jõuti kokkuleppele sanktsioonide laiendamises Venemaa vastu, tuleb kiiresti ellu viia,» ütles Paet.
Ta lisas, et seoses reisilennuki allalaskmisega ja 298 inimese tapmisega ning vägivalla jätkumisega Ida-Ukrainas tuleb sanktsioonidega veelgi edasi liikuda. Ka Euroopa Parlamendi saadikud kutsusid oma möödunud nädalal vastu võetud resolutsioonis liikmesriike üles keelama relvamüüki Venemaale, nagu ka kutsusid koostööle Ukraina rahuplaani osas.
Välisministrite kohtumine algas leinaseisakuga hukkunute mälestuseks. ELi välisministrid avaldasid kaastunnet Malaisia reisilennukikatastroofis hukkunute lähedastele.
«Lennuki allatulistamine on ränk kuritegu, kus tuleb välja selgitada süüdlased, kes peavad saama ka karistatud,» rõhutas välisminister Paet. Tema sõnul tuleb lõpuks rahvusvahelistele ekspertidele tagada juurdepääs katastroofipaigale, et leida veel asitõendeid ning seni leidmata hukkunud reisijad. «Samas on paraku ilmselt suur osa tõenditest juba ära viidud ning katastroofipaika on rüüstatud,» lisas ta.
ELi välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Venemaa peab asuma tegelikkuses panustama Ida-Ukraina konflikti peatamisse, asudes ühtlasi täitma varasemalt kokkulepitut. «Venemaa peab lõpetama niinimetatud separatistide varustamise relvadega ja lennukatastroofi asitõendite rikkumise ning tagama Ida-Ukrainas viibivatele uurijatele täieliku ja takistamatu juurdepääsu katastroofipaigale,» seisab ühisavalduses.
Euroopa Liidu välisministrite nõukogu võttis täna vastu järeldused Ukraina kohta, milles kutsutakse Ida-Ukrainas tegutsevaid separatistlikke rühmitusi üles tagama täielikku, vahetut, ohutut ja turvalist juurdepääsu lennukihuku kohale. Euroopa Liit toetab ÜRO julgeolekunõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE alalise nõukogu ülekutset tagada lennukatastroofi läbipaistev ja sõltumatu rahvusvaheline uurimine koostöös Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga.
Euroopa Liit rõhutab, et kõik need, kes on otseselt või kaudselt Malaisia lennuki allalaskmise eest vastutavad, tuleb vastutusele võtta ja nende üle kohut mõista. Samuti kutsutakse Venemaad koostööle, kasutamaks oma mõjuvõimu ebaseaduslike relvarühmituste üle ning nõukogu kutsub Venemaad üles viima oma väed Ukraina piirialadelt välja ning lõpetama ühtlasi relvade, varustuse ja sõdurite piiriülest liikumist.
Välisasjade Nõukogu rõhutas oma toetust Ukraina kriisi rahumeelsele lahendamisele ning vajadusele rakendada ellu Ukraina presidendi rahuplaan. Nõukogu tervitas ja avaldas täielikku toetust OSCE kui olulise vahendaja tegevust konflikti lahendamisel.
Euroopa Liidu välisministrite nõukogu kinnitas Euroopa Liidu Ukraina tsiviilmissiooni töö alustamise, aitamaks kaasa Ukraina õigusriigi ülesehitamisele. Välisminister Urmas Paeti sõnul hakkab tsiviilmissioon koosnema ennekõike õigusriigi ja sisejulgeoleku ekspertidest, et aidata viia läbi õigusriigi reforme Ukrainas.