Aafrika kuumus jõudis Eestisse

Troopiline õhumass kütab Eestimaa veekogud tavatult soojaks. Kui puhkajaid täis Pärnu rannas mõõdeti eile veesoojaks 26 kraadi, siis Türi tehisjärves koguni 27 kraadi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tänavune suvi on üks neist, mis jääb ilmselt kauaks meelde oma pika kuumalainega. Kümmekond päeva kestnud kuumusele ilmajaam praegu veel lõppu ei näe.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilaini sõnul on selle põhjuseks kõrgrõhuala, mille keskpunkt on Assoori saarte kohal, idaosa on aga vallutanud terve Mandri-Euroopa. «See on küllaltki püsiv, nii et mõni väike madalrõhulohk, mis meilt üle läheb, ei mõjuta seda, kõrgrõhkkond muudkui taastoodab end,» kirjeldas Merilain.

Kuumus tuleb edelavooluga Aafrika läänerannikult: «Kaudselt saame selle subtroopilise õhu, aga kuna ta on pika tee läbinud, on ta jahtunud ja teised omadused saanud,» tõdes sünoptik.

Pole ebatavaline

Esmaspäevast kolmapäevani on küll võimalus, et üle Eesti liigub mõni madalrõhulohk, mis toob pisut äikesevihma. «Ja siis tuleb uus kõrgrõhuhari ja uus kuum. Järgmine vihm on arvutatud reedeks. Aga terve protsessi lõppu me praegu veel ei näe,» märkis Merilain.

Viimati oli pikk kuumalaine Eestis 2006. aasta suvel, kui Võrus kestis leitsak seitse päeva. Kas tänavu tuleb rekord, on Merilaini sõnul veel vara lubada.

Klimatoloog Ain Kallise sõnul ei ole pikemad kuumalained Eestis kuigi ebatavalised. «See juhtub meil ikka üle mitme aasta. Mõnel aastal on ainult kuum ja pole nii palju vihma nagu nüüd. Nii oli näiteks 1999. aastal,» meenutas Kallis.

«Kui seejärel aga tuleb paar aastat keskmist ilma, kus temperatuur püsib 20–25 kraadi vahel, unustatakse kuum ilm ära ja hakatakse jälle kiruma meie kehva suusailmaga suve,» sõnas ta.

Kambjas nagu Gambias

Ka Kallis nägi ette veel soojema õhu tulekut, mis tuleb meile Vahemere äärest. «Oleme praegu hästi niiskes õhus, nii et praegused on tüüpilised troopilised ilmad nagu Aafrikas – Kambjas on sama tunne nagu Gambias. Päeval on 30 kraadi, pärastlõunal kerkivad äikesepilved, sajab vihma ja seejärel jälle ilus ilm,» tõi ta esile sarnasuse troopikaga.

Maailma klimatoloogid on palju arutlenud, kas sellised kuumalained on seotud kliima soojenemisega, ja leidnud, et arvatavasti siiski mitte. «Kui neid laineid hakkab tulema järgmiste aastakümnete jooksul üha sagedamini, siis ilmselt siiski on,» lisas Kallis.

Kui rahvatarkus räägib, et pikale külmale talvele järgneb kuum suvi, siis Kallise sõnul vaatlused seda ei kinnita. «Sel aastal juhtus küll nii, aga statistilist seost sellel pole. Pigem on seos sellel, et külmale talvele järgneb jahe ja pikk kevad, nagu tänavugi oli. Aga üle ühe aastaaja statistika seoseid ei näita.»

UV-indeks
•    Umbes jaanipäevast saadik on Eestis UV-indeksi päevamaksimum ulatunud pidevalt üle 6, mida peetakse ohtlikuks piiriks.
•    Klimatoloog Ain Kallise sõnul on see Eesti suvede tavapärane näitaja ja selles pole tegelikult midagi ohtlikku, tuleb vaid piirata päevitamise aega.
•    Eesti rekordiks on Tõraveres mõõdetud UV-indeks 8,6. See on saadud mõne minuti jooksul hästi selgel päeval, mil taevas oli üksikuid rünkpilvi, mis UV-kiirgust peegeldavad.