:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/05/31/1794234t1h9da4.jpg)
Europarlamendi liikme Andrus Ansipi saamise korral Euroopa Komisjoni volinikuks võib tema kabinetiülemaks saada riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar, kes on andnud põhimõttelise nõusoleku sellele kohale asumiseks.
Ansip tahab volinikuna oma kabinetiülemaks Juhan Lepassaart
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europarlamenti valitud eelmine peaminister Ansip ütles Postimehele, et tegi Juhan Lepassaarele ettepaneku asuda tema volinikuks saamisel kabinetiülemaks, kuna tegemist on Euroopa Liidu asjades väga tugeva spetsialistiga.
«Me oleme käinud koos paljudel Euroopa Liidu ülemkogudel ja koos puudade viisi soola ära söönud. Ta on ülimalt tugev ja hea spetsialist,» sõnas Ansip.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar asus 1. juulist ajutiselt tööle Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetis, kus ta asendab lapsehoolduspuhkusele läinud Laure Chapuis’d. Lepassaar koordineerib Kallase kabinetis transpordipoliitika seoseid kliimapoliitika, innovatsiooni- ja teadus-arendustegevustega.
Ansip on teinud ettepaneku asuda oma tulevases volinikukabinetis tööle ka peaminister Taavi Rõivase rahandusnõunikule Aare Järvanile, kes on näidanud selle pakkumise vastu huvi.
«Järvan on näidanud teatud valmidust mu võimalikus kabinetis tööle asumiseks, kuid eelkõige sõltub see sellest, mille portfelli ma komisjonis saan. Ma loodan, et keelelise võrdõiguslikkuse voliniku kohta ma ei saa. Aare on majandusinimene ja suuresti just tänu temale liitus Eesti riik eurotsooniga. Ta oli peamine nõuandja küsimustes, mis tõid Eesti kriisist läbi,» märkis ta.
Ansip rõhutas, et konkreetsed kokkulepped sõlmuvad alles siis, kui selgub, kas temast saab Euroopa Komisjoni volinik ja millise haldusalaga ta volinikuks saades tegelema hakkab.
«Ma olen öelnud, et tahaks saada energeetikavolinikuks, aga ma tean, et on veel umbes 20 minusugust, kes tahavad samuti saada energeetikaportfelli. See on Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri otsustada, kellest energeetikavolinik saab,» sõnas Ansip.
Ansipi sõnul on Euroopa Komisjoni voliniku kabinetis kuni kuus A-kategooria ametnikke ning Eestist pärit volinik saaks võtta oma koduriigist kabinetti tööle maksimaalselt kolm selle kategooria ametnikku.
«Enamasti ka võetakse oma riigist nii palju, kui on lubatud. Iga riik peaks olema Euroopas esindatud oma inimestega. See oleks patuasi, kui mõni komisjoni liige jätaks kasutamata võimaluse anda mõnele inimesele omast riigist võimaluse töötada voliniku kabinetis. Kes Eesti voliniku kabinetis tööle hakkavad, see sõltub konkreetsest haldusalast, kuid kahtlemata peavad nad olema tugevad spetsialistid,» märkis ta.
Praegu ei ole selge, millal Euroopa Komisjoni uus koosseis ja portfellide jaotus selgub. Komisjoni uus koosseis peaks tööd alustama 1. novembril.