Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Kuressaare sai 70 aasta järel taas rannahoone

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sandra Maasalu
Copy
Kuressaare uus rannahoone.
Kuressaare uus rannahoone. Foto: Kuressaare linnavalitsus

Täna keskpäeval avatud Kuressaare uues rannahoones on ruumi nii vetelpäästele, noortekeskusele kui kohvikule ning lisaks on uuenduskuuri läbinud kogu rannaala.

«70 aastat oli Kuressaare rannahooneta. Viimane aeg oli uus maja püsti panna. Nagu tellimise peale tuli uus hoone paketis kuumade rannailmadega. Kui samas tempos läheb, on mõne aasta pärast uuendatud kogu Kuressaare rannaala. Järgmine on ju staadion, mille rahastamisotsus on samuti olemas,» sõnas linnapea Urve Tiidus.

Rannaala sai kaasaegsema ilme Eesti-Läti programmist toetatava koostööprojekti «Üks puhkus – kaks riiki» raames. Ehitati rannahoone ning rajati liivapiire. Samuti pandi püsti uued atraktsioonid lastele, jalgrattahoidlad, riietuskabiinid ja valgustus. Kokku läks rannaala arendamine maksma 5,7 miljonit krooni.

Uues rannahoones on ruumid vetelpäästele, noortekeskusele ning suvekohvikule. Rannakülalistele on koos invatualetiga avatud kolm WC-d ning duširuum, mis on suvehooajal lahti kell 7-22. Rannas on ka tasuta wifi internetiühendus.

Rannahoone avamisel tulid ettekandele valitud lõigud Kuressaare kuurordi 170. aastapäevale pühendatud etendusest «Kuressaare – supelsakste paradiis!» Oma šõuetendusega rannahoone katusel astusid rahva ette ka kulturistid eesotsas Marek Kalmusega. Noortele pakkus rannas tegevusi noortekeskus ning päästedemonstratsiooniga esinesid ka vetelpäästjad.

Kuressaare rannahoone ehitas AS Kuressaare Ehitus, muid rannaala töid teostas Primus PR OÜ. Rannahoone projekteeris arhitektibüroo Asum Arhitektid.

Koostööprojekti «Üks puhkus – kaks riiki» üks eesmärk on arendada puhkerannad Kuressaares ja Ventspilsis tasemele, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Lisaks randade arendamisele tehakse projekti raames koostööd keskkonnateadliku käitumise edendamisel ning Saaremaa ja Kuramaa tutvustamisel puhkuse veetmise paikadena.

Tagasi üles