Paranoia: inimesed kardavad, et ametnikud luuravad nende järel

Fotolavastus: ametnik luurab andmete järel. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Politsei- ja piirivalveamet sai mullu ligi sada luuramiskahtlusega päringut. Vaid kuus neist oli põhjendatud.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo politseikapten Anne Abel ütles Postimehele, et PPA jälgib andmebaaside kasutamist regulaarselt, aga tihti tuleb küsimusi ka inimestelt, kes vaatavad e-riigi kaudu, et nende andmeid on päritud ja küsivad põhjendust.

Mullu leidis aga vaid kuuel juhul kinnitust, et ametnik tõesti otsis informatsiooni, mis ei olnud tema tööga seotud.

Politsei kasutuses on sadakond andmebaasi, mis sisaldavad isikuandmeid või menetluslikku infot, mille vaatamine teenistusliku vajaduseta on keelatud.

Suuremates politsei infosüsteemides on kasutajaid kokku kuni 4600.

Kõik ei kasuta andmebaase küll iga päev, ent see võimalus on neil olemas. Näiteks teevad patrullpolitseinikud tavapärase liiklusjärelevalvetöö käigus ainult ühe ööpäeva jooksul kokku üle 4500 päringu, enamasti sõidukite kohta.

Andmebaaside kasutamine ja  isikuandmete töötlemine ei puuduta ainult politseid, vaid ka näiteks terviseandmetega seotud infokogusid ja kohalike omavalitsuse töötajaid, kel ligipääs rahvastikuregistrisse.

«Isegi kui ametnik vaatab baasist ainult telefoninumbrit või sugulase palvel kellegi kodust aadressi sünnipäevakaardi või pulmakutse saatmiseks, on see tegelikult temale usaldatud infosüsteemi juurdepääsu õiguse väärkasutamine teenistusalase põhjuseta isikuandmete töötlemise kaudu,» ütles Abel.

Iga sellise teabenõude korral teeb Abeli sõnul sisekontroll põhjalikuma uurimise.

Kõik päringud politsei infosüsteemides logitakse ning igal ajahetkel on võimalik tuvastada, kes ja mis päringuid on teinud.

Vaid väga üksikud on juhtumid, kus politseinik on andmeid vaadanud pahatahtlikult või kellelegi menetluslikult olulise info lekitamiseks.

Abel: «Enamasti on tegemist tuttavate või tuttava tuttavate inimestega ning vaatamise ajendiks on kas infovajadus – näiteks kontakti otsimine või siis omapoolne lubamatu tausta uurimine.»

Ametniku karistuseks on siiani olnud noomitused, palga vähendamine ja ametist vabastamine.

«Täielikult välistada on selliseid juhtumeid keeruline, ent jätkame nii teavituse, koolituse kui ka kontrollidega, et neid juhtumeid oleks minimaalselt,» ütles Abel.