Mängumaal uppus basseini laps

Cantervilla mängumaa bassini seinal on esile toodud, mida seal teha teha võib ja kellel külastada lubatud. Foto: Kalev Saar

Tšahh-tšahh, vuhisevad lapsed Cantervilla mängumaa 10 meetri kõrgusest liumäest alla. Mõni paneb teisele jalaga takka. «Mitmekesi korraga ei või,» hüüatab päästetöötaja liumäe tornist poistele. See pääste­töötaja on Cantervilla mängumaa juhataja Canter Värtoni isa Relvo Värton.

«Kui vana oled?» küsib mees põnnilt. Too vastab, et seitsmene. Liu­mäele nooremaid ei lubata. Samas on raske laste vanust kontrollida ja liumäele lubatakse nad ausõna peale. Lastelt võib küll küsida, kas vanemad neid valvavad või liumäele lubavad, kuid vastuseks võib kõlada näiteks, et ema päevitab liumäe all. Ükshaaval lapsi vanematega kokku viima ja kont­rolli­ma ei hakka keegi. On teie laps 7‑aastane? Kas ta ujuda oskab? Võib ta liumäge kasutada? Vaatate ka ise oma lapse järele? Prakti­kas pole võimalik neid küsimusi kõigilt lapse­vanematelt küsida.

«Liumägi ja bassein,» hõikavad kaks tüdrukutirtsu, kui peavad Cantervilla mängumaa parimat atrakt­siooni nimetama. Mõlemad on pisut pikemad kui meeter. Neil on hele­blondid õlgadeni juuksed, sinised silmad ja enese­teadlik olek. Tüdrukud kannavad värvilisi kleite: Anetti kleit on kirsi­kim­pudega, Liselli oma lilledega. Anett kannab kleidiga ühesugust kirsi­kimpudega mütsi, mille alt paistavad blondid lokid. Tüdruk on 8‑aastane. Tema hambad pole veel vahe­tunud. «Kaks uut hammast on,» ütles preili naerulsui ja lükkab oma keele kohta, kus peaks paiknema vasak­poolne alumine silma­hammas. Sealt paistab kergelt välja tur­ritava jääv­hamba serv.