Miks teaduskonnad ülikooli reformiga nõus ei ole?

Tartu Ülikool. Foto: Margus Ansu

Nelja algse teaduskonna, sh usu- ja õigusteaduskonna säilitamine näitaks, et ülikool on püsivalt truu humanismi ideedele, mida järgides Tartu Ülikool rajati, kirjutavad Peeter Espak, Marju Lepajõe ja Priit Rohtmets TÜ usuteaduskonnast. See näitaks samuti, et õigus ja usk on sõltumatud – ja see on õhtumaise mõtlemise alus.

 

«On oluline hea seista selle eest, et traditsioonidesse klammerdumine ei muutuks ülikooli arengu takistuseks,» öeldakse Tartu Ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi seletuskirjas. Ometi toetab üheksast teaduskonnast reformi selgesõnaliselt üksnes kolm suuremat. Kas tõesti on kõik teised teaduskonnad nii stagneerunud, sulgunud oma umbsesse minevikku ega taha midagi teada uuest ja ilusast elust? Kas nad on tõesti «pimedad, ebateadlikud talupojad, kes ei mõista kollektiviseerimise tähtsust» (Lenin)? Milles on konflikti tuum?

Hariduse andmine ja teaduslik uurimistöö tugineb usaldusele. See on kõige kindlam garantii, millega ei suuda võistelda ükski kontrollisüsteem. Institutsiooni teeb usaldusväärseks kindlatest ja kõrgematest printsiipidest kinnipidamine – see on teatav hariduslik ja teaduslik julgeolek, mis nõuab ajalugu.