/nginx/o/2010/07/08/399384t1he431.jpg)
Pärast 1. juulit asendusteenistusse astunud saavad kohustusest priiks 16 kuu asemel aastaga, tänavu soovib neid enda kollektiivi saada ligi 300 asutust.
Üha enam ettevõtteid ootab odavaid asendusteenistujaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädala neljapäeval 16-kuuse kaitseväe asendusteenistusega ühele poole saanud Tanis Kulp tunneb asendusteenistuse lühendamise üle heameelt ja peab seda mõistlikuks otsuseks, kirjutab Postimees. Liiga pikk teenistusaeg ja selle ebamõistlik kasutamine on ka mehe ainus etteheide.
Praegu SEB panga kliendihaldurina töötav Kulp peab ajateenistust siiski vajalikuks ja seda valikuküsimuseks taandada pole õige. Ise valis ta asendusteenistuse, kuna leidis, et regulaarteenistust tehes ei saa ta järgida oma usulisi tõekspidamisi.
«Minu puhul polnud küsimus relva kandmises, vaid pigem oli suurimaks takistuseks, et mul pole võimalik sõjaväeteenistustes hingamispäeva pidada ehk laupäeva teistest päevadest erinevalt tähistada,» rääkis seitsmenda päeva adventistide kogudusse kuuluv Kulp.
Nii töötas ta mullu märtsist Harjumaal Haiba lastekodus huvijuhina.
Kaitseressursside ameti asendusteenistuse nõuniku Lilian Tuki sõnul võib lisaks usulistele põhjustele asendusteenistuse valida ka kõlbelistel kaalutlustel, mille alla lähevad erinevad maailmavaatelised ja poliitilised põhjused.
Asutuste huvi on asendusteenistujate vastu suurenenud, kuna 2009. aasta algusest hakkas riik asendusteenistujale miinimumpalga-suurust toetust maksma. Varem pidi töötasu maksma asutus.