/nginx/o/2010/02/02/305612t1heeb0.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu hinnangul pole värskest uuringust selgunud fakt, et maalt pärit vähekindlustatud noori jõuab kõrgkoolidesse üha harvem, kuigi üllatav.
Tudengiliit: Eestis on elitaarne haridussüsteem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See näitab ilusti ära, et Eestis on ikkagi suhteliselt elitaarne haridussüsteem,» ütles liidu juhatuse esimees Maris Mälzer uuringule „Missugune on Eesti üliõpilaskond“ viidates.
«Kõrghariduses väheneb iga aastaga nende õppijate hulk, kelle majanduslik ja sotsiaalne taust on kehvem,» tõi ta välja.
Need madalama sotsiaalmajandusliku staatusega noored, kes siiski kõrgkoolis õppima asuvad, on sunnitud valikute tegemisel rahast lähtuma, lisas Mälzer.
«Kooli- ja erialavalikuid tehes lähtuvad nad muuhulgas ka sellest, kus on lähem ja soodsam – nad võib-olla ei saagi kuhugi Tallinnasse või Tartusse kooli minna, kuna neil ei ole selleks piisavalt finantse,» kirjeldas ta.
Tudengite esindaja sõnul eelistavad maanoored rakenduskõrgkoole, mis asuvad kodule lähemal ja pakuvad näiteks odavamaid majutusvõimalusi.
Lahendusena näeb Eesti Üliõpilaskondade Liit õppetoetuste süsteemi uuendamist.
«Hetkel on see naljanumber, kuidas Eestis üliõpilasi toetatakse. Toetusi saab 15 protsenti tudengitest ja sedagi hinnete alusel, mis tegelikult ei peegelda nende majanduslikku olukorda,» kirjeldas Mälzer.
Uuringu „Missugune on Eesti üliõpilaskond“ jaoks koguti andmeid ankeetküsitlusega, millele vastas kolmel aastal (2003, 2006 ja 2008) üle kuue tuhande üliõpilase enamikest Eesti kõrgharidusasutustest.