Elektrilevi on valinud taktika, mille järgi jäetakse kaugloetavast arvestist keeldunud tarbijad pikema vaidluseta vooluta, viimati katkestati vooluühendus teisipäeval Harjumaal Harku vallas elaval tarbijal.
Elektrilevi jätab kaugloetavast arvestist keeldujad vooluta
Vooluta jäänud harjumaalase sõnul algas tema vaidlus Elektrileviga siis, kui talle laekus teade, et Elektrilevi soovib tema pikka aega taatlemata vooluarvesti välja vahetada kaugloetava seadme vastu. Kuna arvesti asub tarbijal vahetult eluruumis, kuhu ta kaugloetavat seadet ei soovinud, tegi tarbija Elektrilevile ettepaneku leida uuele arvestile sobivam koht või asendada vana arvesti olemasoleval kohal kohtloetava seadmega.
Elektrilevi ei soostunud oma kulul tarbija sooviga arvestama ning käsitles tarbija keeldumist kaugloetavast arvestist kliendilepingu jämeda rikkumisena. Sellele järgnes ka otsus tarbijalt vool ära võtta, kuigi klient oli alati õigeaegselt tarbitud voolu eest tasunud, samuti puudus kahtlus, et ta oleks vooluarvesti näitudega manipuleerinud.
Elektrilevi mõõteosakonna juhataja Viktor Afanasjev selgitas BNSile, et kliendi soovil saab Elektrilevi küll arvesti asukohta vahetada, kuid see on tasuline teenus, mis nõuab võrguehitustöid. «Seda võimalust oleme kliendile ka pakkunud. Muidu aga saame arvesti vahetada samas asukohas, kus ta paikneb. Kuna kõikidel võrguettevõtjatel on kohustus alates 2017. aastast mõõta elektritarbimist kauglugemise teel, siis tarbijale võimalust uuest arvestist keelduda tegelikult seadus ei anna. Oleme taoliste juhtumite valguses küsinud hinnangut ka tarbijakaitseametilt ja saanud põhjaliku vastuse, kus kinnitatakse, et kliendi keeldumine kaugloetavast arvestist ei ole põhjendatud,» rääkis Afanasjev.
Ta lisas, et kuna Elektrilevil vajab 2017. aasta hakuks välja vahetamist ligi 630 000 arvestit, siis seda ei saa korraga teha 31.detsembril 2016, vaid tuleb järgida projektis kindlat ajakava. Seega ei lahenda tema sõnul olukorda taatlustähtaja saabumisel tavalise arvesti väljavahetamine samasuguse tavalise vastu.
Vooluta jäänud harjumaalane vaidleb aga Elektrilevile vastu, kinnitades, et tulenevalt seadustest ei saa Elektrilevi ega ka ükski muu ettevõte otsustada, kuhu inimesele kuuluvas eluruumis mingi seade paigaldatakse. «Elektrilevi üritab väita, et näiteks kui nad tahaksid paigaldada vooluarvesti inimese köögilaua alla või elutuppa diivani ette, siis võivad nad seda ka teha. Ja keeldumise korral jäetakse tarbija voolust ilma,» tõi tarbija piltliku näite.
Tema sõnul ei kavatse ta Elektrilevi jõupoliitikaga nõustuda, on valmis ajutiselt ka vooluta läbi ajama ning plaanib pöörduda kohtusse. «Isegi elektrienergiaga varustamise katkestamise töökäsk oli Elektrilevil vormistatud nii, nagu toimunuks tööd kliendi tellimusel. See on kujukas näide sellest, kuidas Elektrilevi oma asju ajab,» rääkis tarbija ja lisas, et ta pole kaugeltki ainus, kes on kaugloetavast arvestist keeldumise pärast vooluta jäänud.
Afanasjev kinnitab aga, et selliseid juhtumeid pole palju. «Voolu väljalülitamine on alati viimane lahendus oludes, kus muud teed tulemust ei anna. Ka kõnealusel juhtumil hakkasime kaugloetava arvesti paigaldamiseks taotlema ligipääsu juba aprillikuu algusest. Uue arvesti paigaldamisest keeldumise tõttu on praktikas aset leidnud ainult mõni üksik voolu sulgemine,» kinnitas Afanasjev.
Tema sõnul on kõnealusel juhul tegemist võrgulepingu rikkumisega. «Lepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste kohaselt on lepingu oluline rikkumine muuhulgas juhtum, mille puhul klient ei võimalda võrguettevõttel arvestile ligi pääseda selle vahetamiseks nõuetekohase arvesti vastu. Lepingu olulisel rikkumisel annab elektrituruseadus õiguse võrguühendus katkestada. Seda ei rakenda me aga kergekäeliselt,» rääkis Afanasjev.
Klient vaidleb aga Elektrilevile vastu, kinnitades, et ta pole kunagi takistanud ligipääsu arvestile ega keeldunud selle vahetamisest teise vastu. «Ma ei soovi oma eluruumi lihtsalt kaugloetavat arvestit ning mul on täielik õigus selleks kuni aastati 2017,» rõhutas vooluta jäänud tarbija.