Kas 2025. aastaks on kujunenud Tallinnast ja Helsingist Talsingi?

Eesti peaminister Taavi Rõivas ja Soome peaminister Alexander Stubb. Foto: Toomas Tatar

Soome väljaanne Helsingin Sanomat edastas oma nägemuse teemal, kas 2025. aastaks on Helsingist ja Tallinnast saanud kaksiklinn ning kümned tuhanded inimesed elavad pooleldi Soomes ja pooleldi Eestis.

Helsingi ja Tallinn kannavad siis ühisnime Talsingi.

Ühtne lastehaigla – Helsingi uues lastehaiglas ravitakse aastas umbes 30 Eestist pärit ebatavalise haigusega last. Eesti lastele tehakse Helsingis eelkõige südameoperatsioone ja organite siirdamisi.

Seni on ühise lastehaigla loomisel Soome aktiivsem osapool olnud. Helsingi lastehaigla toetusfond tahab rohkem eestlastest kliente. Eesti ostaks siis Helsingi lastehaiglalt teenuseid.

Lastehaigla toetusfond on uurinud koostöövõimalusi nii Tartus kui Tallinnas. Suur ühishaigla peaks käivituma 2017. aastal.

Talsingi turismireklaam – kaksiklinna turismi- ja kinnisvarafirmad saavad reklaamida end ühistes reklaamikampaaniates Hiinas, Brasiilias ja Indias. Samuti Venemaal, sest venelaste seas on nii Soome kui Eesti alati populaarsed olnud.

Selle aasta kevadel esitlesid Helsingi, Tallinna ja veel kuue Soome linna esindajad Prantsusmaal Cannes`is investeerimiskonverentsil eelkõige venelastele ühispiirkonda ja siia investeerimise võimalusi. Tallinna ja Helsingi sadamad osalevad järgmisel aastal koos USAs Miamis kruiisimessil.

Ühine ühistranspordikaart – tulevikus võiks Helsingil ja Tallinnal olla ühine ühistranspordikaart ja -piletid. Sama kaardiga peaks saama sõita näiteks nii Tallinna trollides kui Helsingi metroos. Seade registreerib ja võtab maha piletitasu. Ühistranspordikaart peaks sobima maksevahendina ka Tallinna loomaaias ja teistel linna vaataamisväärsustel.

Tallinn esitas sellise idee Helsingile, kuid selle juurutamine on keeruline.

Mobiilne parkimine – reisja võib maksta Tallinnas või Helsingis parkimise eest mobiiliga sõltumata sellest, milline on ta mobiilipakett.

See projekt on juba algstaadiumis.

Digitaalne allkiri – näiteks soovib soomlane allkirjastada oma eestlasest äripartneriga lepingu. Digitaalset allkirja saab nutitelefoni SIM-kaardi või kiibiga ID-kaardi abil anda vaid paari minutiga. Lepingu sõlmimiseks ei ole vaja füüsiliselt kohal olla ega ka seda postitada.

Eesti ja Soome peaministrid allkirjastasid 2013. aasta detsembris digitaalselt lepingu ühtsete teenuste arendamise kohta. Eestis on nüüdseks digitaalne allkiri üsna levinud.

Ühtne digiretsept – soomlane saab Soome välja antud retsepti alusel osta ravimeid eestist ja vastav Eesti digiretsept kõlbab ka Soomes. Mõlema riigi arstid näevad ühise patsiendikataloogi abil haiguslugusid.

Uuritakse võimalusi see projekt käivitada, kuid samas nõuab see mõlemas riigis seadusemuudatusi. Eesti loodab piiriülese digiretsepti käivitamist juba sel aastal.

Rongitunnel – aitaks kahandada Tallinna ja Helsingi vahelise liiklemise 45 minuti pikkuseks. Rail Baltic tahab käivitada 2022. aastaks kiirrongiliin Tallinna ja Berliini vahel. See peaks olema eelsammuks, et ka Tallinna ja Helsingi vahel oleks kiirrongiliin. Samuti suurendab rongiliiklus ka kaubavedusid.

Selle aasta jooksul peaks uuritama võimalusi rongitunneli suu rajamiseks Helsingi lähedale Uusimaale ning Tallinna lähedale Viimsisse. Balti riigid ei ole samas suutnud asutada seda ellu viivat koostööfirmat.

Maksuvõlglaste kohta info vahetamine – kui Soome ettevõtjal on maksuvõlg, siis on see automaatselt teada ka Eestis. Ettevõtja peab maksma võla Soome ees, et ta saaks Eestis ettevõtjana tegutseda. Maksmine toimub vaid ühe riigi maksuametile.

Samuti jagatakse infot liiklustrahvide kohta ning trahv nõutakse sisse riigist sõltumata.

Praeguseks on käivitunud Eesti ja Soome vaheline maksuameti ja liiklusameti vastav pilootprojekt.

Helsingin Sanomat andmed põhinevad 2012. aastal välja antud raportil «Helsinki and Tallinn on the move. Final report of H-TtransPlan project» ning mitmetel kahe riigi ametnike intervjuudel ja internetiküsitlustel.