/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/29/45214t1hc3c5.jpg)
Europarlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, mis kutsub kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ühinema kobarlahingumoona keelustamise leppega, Eesti ei ole seni leppega ühinenud, viidates kaitsevõime tagamise vajadusele.
Europarlament survestab Eestit kobarpomme keelama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europarlament võttis resolutsiooni vastu häältega 558 poolt ja 30 vastu. Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole kobarlahingumoona keelustamise leppega ühinenud Eesti, Soome, Kreeka, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, teatas STT.
Sadakond riiki allkirjastasid kobarmoona keelustamise leppe 3. detsembril 2008 Norra pealinnas Oslos. Lepe jõustub tänavu augusti alguses ning see keelab kobarpommide kasutamise, tootmise, ladustamise ja ekspordi. Keeldu on põhjendatud muu hulgas sellega, et kobarpommid põhjustavad palju tsiviilohvreid.
Eesti 2008. aastal leppega ei ühinenud, kuna sellega kaasnenuks kohustus mitte kasutada ja varuda kobarlahingumoona ning hävitada olemasolev kobarmoon. Kaitseministeeriumi pressiesindaja on BNSile öelnud, et kobarmoona saab efektiivselt kasutada suurearvulise vastase inimjõu vastu, mistõttu on sellel oluline osa Eesti esmase kaitsevõime tagamisel. Eesti pooldab põhimõtteliselt relvastuse piiramist, eriti selliste relvasüsteemide kasutamise piiramist, mis võivad potentsiaalselt tekitada liigseid humanitaarkahjustusi.
Kobarmoona täielik keelustamine tähendaks Eestis olemasolevate varude hävitamist ning nende asendamist mõne muu vahendi või tunduvalt kallima relvasüsteemiga, mis lühikeses perspektiivis on Eesti jaoks üle jõu käiv.
Eesti kaitseväe relvastuses on teatud hulk kassettmürske DM-632 suurtükiväegrupi 155-millimeetristele haubitsatele. Kassettmürsk DM-632 sisaldab endas 63 väiksemat tütarmürsku, mis paiskuvad kassettmürsust välja sihtmärgi kohal, plahvatavad kokkupuutel kõvade pindadega ning hävitavad vaenlase elavjõudu ja sõidukeid kildude ja kumulatiivjoaga.
Seda tüüpi laskemoon on väga efektiivne piiratud maa-alal paiknevate sihtmärkide vastu. Olenevalt sihtmärgi ala reljeefist, pinnasest, ilmastikust ja muudest teguritest on DM-632 tütarmürskude lõhkemine enesehävitusmehhanismi tõttu tagatud 96-98-protsendiliselt.
Rahuaegses väljaõppes Eesti kaitsevägi seda tüüpi laskemoona ei kasuta ning seda plaanitakse kasutada vaid Eesti riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks ning väljaspool asustatud piirkondi.
Organisatsiooni Handicap International andmetel on maailmas alates 1965. aastast saanud kobarpommide läbi surma või vigastada umbes 100 000 inimest, neist 98 protsenti on olnud tsiviilisikud. Üle veerandi ohvritest on lapsed, kes peavad kobarpommi lõhkeosi ekslikult mänguasjadeks või plekkpurkideks.
Kobarpommide suurtootjad Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on teatanud, et ei kavatse lepinguga liituda.