Täna ja homme toimuvad Tallinna Botaanikaaias roosipäevad, kus saab kas koos giidiga või ilma tutvuda sealse rikkaliku rooskollektsiooniga.
Botaanikaaia roosipäevadel näeb 660 sorti roose
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Botaanikaaed on 123 hektarit suur ja siin kasvab üle 8000 liigi taimi. Siin kasvab ja õitseb 660 sorti roose. Me ei jõua neid kõiki ära vaadata, sest enne hakkab pea valutama ja süda läheb pahaks,» alustas botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo ekskursiooni.
«Inimesed küsivad meie käest sageli: kui palju teil roosi liike on? Mille peale me ütleme, et mitte ühtegi. Sest roosi liike pole üldse olemas. Roosid on inimese poolt aretatud sordid,» selgitas ta.
Laansoo sõnul looduses roose ei kasva. «Roosid on kibuvitstest arendatud sordid. Rooside ja kibuvitste erinevus on see, et kibuvitsad kasvavad metsikult niitude, metsades, veekogude ääres, lõunapool ka mägedes. Enamasti Euraasias, harvem Aafrikas või Ameerikas. Aga näiteks Lõuna-Ameerikas või Austraalias kibuvitsasid looduses ei ole,» rääkis Laansoo.
Sagedane küsimus on tema sõnul ka see, et kas must või sinine roos on olemas. «Vastus on, et veel ei ole. Aretajad teevad selle nimel tööd, ristavad taimi ja sinise tooniga roos juba on olemas, näiteks Sinine Rapsoodia või Rhapsody In Blue, aga ta ei ole ikkagi rukkilille- või sinilillesinine. Kosmosesse lennata suudetakse, aga sinist roosi ei osata teha. Ka looduses pole siniste õitega kibuvitsasid. See on üks põhjus, miks seda sinise õie geeni on raske aretusse saada,» ütles botaanik.
Roosiaed on rajatud Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi talu maadele. Laansoo näitab maja, kus Päts suviti elas. Samuti üht Pätsi õunaaiast tänaseni säilinud puud.
«Aga 15.-16. sajandil kuulusid kõik need maad Pirita kloostrile. See ongi Kloostrimets. Tänapäeval elavad siin inimesed, aga need on kõik sellised vanad pühad maad, võib-olla sellepärast taimed siin nii hästi kasvavadki,» arvas Laansoo.
«Kui näete siin ilusat suurt roosipõõsast, mis on paksult õisi täis, siis see juba iseenesest ütleb, et see on meie kliimasse hästi sobiv. Aga näiteks Konstantin Pätsi auks 1937. aastal Saksamaal aretatud Staatspräsident Päts ei ole kahjuks väga talvekindel. Lihtsalt üks ajaloolise väärtusega sort,» jutustas Laansoo.
Tema juhitud ekskursioon oli alles algamas, aga kuulajad olid saanud juba nii palju uusi teadmisi, et nende meelespidamisega tekkis raskusi. Roosipäevad on botaanikaaias ka pühapäeval, 13. juulil.
Tasuta eestikeelsed ekskursioonid algavad pühapäeval kell 12, 14 ja 16, venekeelsed kell 14. Kõigil on võimalus osta roosiistikuid.