Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Mart Kadastik: ärimehena oli Heldur Tõnisson kui malemängija

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik
Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik Foto: Peeter Langovits

Postimehe nõukogu esimehe Mart Kadastiku sõnul oli ettevõtte endine suuromanik Heldur Tõnisson ärimehena just kui malemängija, kes nautis planeerimist ja kombinatsioonide tegemist, ning tänu kelle osavale «malemängule» sai Postimees jalad alla ning ühtlasi ka missioonikeskse mõtlemise.

Suhtumine Postimehesse põhines tal Kadastiku sõnul suures osas tunnetel, see ei olnud lihtsalt mingisugune äriprojekt. «Kui ta Postimehe osaluse müüs, siis äriliselt nutikalt, ent ainult ostjale, kes oli talle aateliselt vastuvõetav. Need kuus aastat, mis ta Postimehega oli, ei lugenud ta lakkamatult raha – ta luges Postimeest emotsiooniga, mõnikord liigagi suure emotsiooniga, mis väljendus näiteks suhtumises ajalookäsitlustesse, Konstantin Pätsi isikusse. Aga mitte ainult – kui talle meeldis või siis ei meeldinud näiteks mõni lehes avaldatud foto, siis järgmisel kohtumisel ei varjanud ta oma emotsiooni. Kogu tema olemus oli täis nii ärilist pragmatismi kui tundeid.»

Heldur Tõnisson on öelnud: kui investeerid, siis arvesta, et see raha ei tule tagasi - kui tuleb, siis ole rõõmus, see on kingitus. «Ärimehena oli ta nagu malemängija – talle pakkus naudingut äri planeerimine, kombinatsioonide tegemine,» rääkis Kadastik.

«Ta ei omanud mingit ärilist ettevalmistust. Oma äri alustas ta igasugu pudi-padi Rootsi tuues, et nagu äri puhul ikka, see kallimalt maha müüa. Ja teadmised selleks sai ta ajakirjandusest. Ta luges palju kõikvõimalikes keeltes, et näha ette, mis ühes või teises valdkonnas võiks juhtuda. Praegusajal, kus kõik loevad kõike, on seda võtet muidugi raskem kasutada, kuid tema tundes huvi kirjasõna vastu.»

Kadastiku sõnul oli Tõnissoni tulek 1992. aastal Postimehe omanikeringi ajalehele sajandi võimalus ning tänu Heldur Tõnissonile sai Postimees ja kogu Eesti Meedia grupp majanduslikult jalad alla ja missioonikeskse mõtlemise.

«Tegemist on inimesega, kellele Postimees on väga-väga palju vaimselt võlgu, rahalised võlad ei maksa selles ilmalikus elus mitte kui midagi,» ütles Kadastik.

Täna suri 102 aasta vanusena riigivanem Jaan Tõnissoni poeg ja Postimehe endine suuromanik Heldur Tõnisson.

Tagasi üles