Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Keeleeksami teinud Ossinovski pidas kõige keerulisemaks kuulamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski minemas keeleeksamile reede hommikul.
Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski minemas keeleeksamile reede hommikul. Foto: Jaanus Lensment

C1-taseme eesti keele eksami sooritanud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kinnitas, et eksami üheks keerulisemaks osaks oli kuulamisosa. Üldiselt pidas ta eksamit teostatavaks ja loodab, et rohkem kui pooled tema vastustest on õiged.

Jevgeni Ossinovski sooritas täna eesti keele C1-taseme eksami, et saada aimu eksami keerukusest ja oma keeletasemest. «Läks enam-vähem, tunne on normaalne,» tunnistas Ossinovski vahetult pärast eksamit.

Ta on teinud rahvusvahelist inglise keele eksamit, mistõttu ei suutnud eesti keele eksam teda väga üllatada, sest kõik eksamid kipuvad olema sama struktuuriga. «Aga mõni küsimus ikkagi üllatas ka, et nii keerulisi asju küsitakse,» nentis samas Ossinovski.

Näiteks pidas ta keeruliseks eksami kuulamisosa. Eksami ajal kuulati Vikerraadio saadete lõike. Minister tõi välja, et räägiti üsna kiiresti ja informatsiooni tuli esimese korraga haarata ja analüüsida.

«Loodan, et 60 protsenti ikka sain, aga paljuski ei hinnata keeleoskust, vaid seda, kui tähelepanelikult kuulasid sa raadiolinti ja kas said täpselt õige nüansi kätte,» vastas ta ajakirjaniku küsimusele, kas 60 protsenti vastustest olid ikka õiged.

Kirjutamisega ei olnud haridusministril probleeme, ehkki ka seda osa hindas ta küllaltki keeruliseks.

«Pidi interpreteerima Eurobaromeetri uuringute tabeleid. Olen harjunud selliseid andmeid vaatama ja interpreteerima. Tõenäoliselt mõnele inimesele, kes igapäevaselt sellist tööd ei tee, on see keerulisem,» nentis Ossinovski, kes tuli eksamile ettevalmistuseta.

«Ettevalmistuseta on seda keerulisem teha. Selleks eksamiks on võimalik end väga hästi ette valmistada, aga see ei pruugi näidata keeleoskust, vaid pigem oskust eksamit kirjutada,» põhjendas ta.

Haridusminister uuris ka ise sihtasutuse Innove töötajatelt, kas nad teeksid eksami sajale protsendile. Töötajad kahtlesid selles, sest nii heale tulemusele on testi teinud vähesed.

«Kes on rohkem akadeemilise toimetamisega seotud olnud, sellele on see test harjumuspärasem,» ütles Ossinovski kokkuvõtteks.

C1-tasemel nõutakse eesti keele oskust näiteks kõrgematelt ametnikelt, ohvitseridelt, juristidelt, sekretäridelt, asutuste juhtidelt, arstidelt, eripedagoogidelt, eesti keele õpetajatelt, politseinikelt ja päästeametnikelt.

Kõigis riikides on kõrgtaseme ehk C1 eksam võrdse raskusega, sest kõigil riikidel on kohustus koostada see Euroopa Keelemapi põhimõtete alusel. Samas on eri riikides eksami läbijate ja läbi kukkuvate inimeste protsent erinev, sest eksam on korraldatud eri viisidel.

Eestis on keeleeksam tasuta. Seetõttu on meil ministeeriumi kinnitusel tavaline, et inimesed käivad eksamil õppimas, kes kolm ja kes 23 korda. Paljudes riikides on keeleeksam tasuline.

Innove kirjeldab C1-taset järgmiselt: inimene mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

Eksam koosneb neljast osast. Esimene osa on kirjutamine ja see kestab 90 minutit. Teine osa on kuulamine, mis kestab 45 minutit. Kolmas osa ehk lugemine võtab aega 60 minutit ning neljas osa (rääkimine) 20 minutit.

Iga osaoskus annab maksimaalselt 25 protsenti lõpptulemusest. Osaoskuste tulemused antakse protsendivahemikena ja sõnalise hinnanguna:

0 protsenti – ei vasta taseme nõuetele;

1–49 protsenti  – ei vasta taseme nõuetele;

50–59 protsenti – nõrk;

60–75 protsenti – rahuldav;

76–90 protsenti – hea;

91–100 protsenti – väga hea.

TaseRegistreeritud arvPuudusOsalesSooritajate arvSooritajate %Max võimalike pallide arvKeskm. punktid
A21574364121090274,558055,87
B133927922600167264,3110066
B21879503137645432,9910052,69
C11491331116039033,6210054,16

Eesti keele tasemeeksamite statistika 2013. Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles