/nginx/o/2014/06/05/3089984t1h38da.jpg)
Euroopa suurriigid müüvad Venemaale sõjatehnoloogiat Ukraina konfliktist hoolimata, sealjuures lähtuvad Eesti liitlased eelkõige omakasust ja mitte väikeriikide julgeolekust, leiavad erukindral Ants Laaneots ja analüütik Ahto Lobjakas
Lobjakas: Venemaa hoiab mõnes mõttes oma tellimustega Euroopa sõjatööstust käigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse Mistral-tüüpi kopterikandjad on tuntuim Lääne ja Venemaa sõjaline koostööprojekt, kuid prantslased moderniseerivad ka Vene soomustehnikat, sõjatehnoloogiat müüvad Venemaale ka sakslased, kes teevad koostööd Nižni Tagili tankitehasega, peale selle on sakslaste Rheinmetallil brigaadi küberõppekeskus Nižni Novgorodi lähistel, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Tehnoloogiat - uut tehnoloogiat - müüdi Vene kaitseministeeriumile, poolakad, olid ka väga ärritatud ning nende sõnul on see kõige suurem tehnoloogiate üleandmine Saksamaa poolt Vene Föderatsioonile pärast Teist ilmasõda,» rääkis erukindral Ants Laaneots.
Võibolla hoidusid just suurte koostööprojektide pärast Euroopa suurriigid kolmanda astme piirangutest Venemaa vastu - need piirangud oleks valusasti tabanud pankasid ja seeläbi pärssinud suurt äri.
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas ütleb, et Venemaa on teretulnud klient Euroopa kärpevaludes sõjatööstusele, suurriigid lähtuvad sõjalist äri ajades eelkõige isiklikust kasust ja isiklikust julgeolekust.