:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/03/27/1659934t1hc3ec.jpg)
Täna kogunes vene õppekeelega gümnaasiumide töörühm, et teha kokkuvõtteid 13 gümnaasiumi külastustest. Üldine mulje on töörühmal väga positiivne.
Töörühm: tahtmise korral saavad vene õpilased eesti keelega hästi hakkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Jevgeni Ossinovski kutsel kogunes aprillis töörühm, et analüüsida, kuidas on vene koolid hakkama saanud eestikeelsele õppele üleminekuga.
«Sel aastal lõpetavad esimesed gümnasistid, kes on kolme aastaga läbinud 60 protsenti õppemahust eesti keeles. Vastavalt valitsuse kokkuleppele analüüsime, kuidas gümnaasiumiastmes läbiviidud reform on mõjutanud õpitulemusi ja üldist õhkkonda koolis,» selgitas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski töörühma eesmärke.
Teiste hulgas on töörühmas ka Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi. Ta selgitas, et 12. maist kuni õppeaasta lõpuni külastati kokku 13. kooli. Algul sooviti analüüsida vaid Tallinna ja Narva koole. «Meie aeg oli suhteliselt piiratud, mistõttu võtsime kõige problemaatilisema piirkonna ja Tallinna,» selgitas Piirmägi. Siis võeti töörühma liikmete initsiatiivil juurde veel ka Kiviõli I keskkool ning Annelinna gümnaasium Tartus.
Töörühma liikmed külastasid vene keelt emakeelena rääkivate õpilaste eestikeelseid tunde, vestlesid õpilaste ning ka kooli juhtkonnaga. Kokkuvõte valmib augusti keskpaigaks, ent Piirmägi selgitas, et üldmulje on siiski positiivne – õpilased, kes soovivad, saavad kehtestatud normidega hakkama.
«Sõltub muidugi, milline on konkreetne lend ja klass. Narva kesklinna gümnaasiumis oli näiteks 10. klass aldis rääkima eesti keeles, aga 11. klass oli kidakeelsem. See võib olla lihtsalt mõnes koolis klassi eripära,» kirjeldas Piirimägi tulemusi.
«Gümnaasiumi lõpetaja peab suutma suhelda eesti keeles tasemel B2 ja see on saavutatav,» toonitas Piirmägi lisades, et eksami teevad õpilased ära. Kellel on siht minna eestikeelsesse kõrgkooli, need räägivad eesti keelt väga hästi. Kellel sellist sihti ei ole, need räägivad halvemini. «Kes tahavad kõrgkooli minna, saavad väga hästi hakkama.»
Siiski on tema sõnul oluline suurendada kooliväliseid tegevusi, et lapsed saaksid eesti keelt harjutada. «Näiteks tahaksid nad minna laagrisse kuskile Pärnusse või Saaremaale, on koole, kes on seda suutnud ka korraldada,» selgitas Piirimägi. Ka eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed võiksid paremini hakkama saada vene keelega, mistõttu peaks kümblus olema kahesuunaline.