Kui veel paar aastat tagasi oli Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea eraisikutele võlgu enam kui 200 000 eurot, siis praeguseks on tema võlakoorem kahanenud 28 000 euroni.
Savisaar on Kofkinile võlgu veel ligi 28 000 eurot
Veel 2011. aastal oli Savisaar kahele eraisikule võlgu 205 506,6 ning 2012. aastal kokku 207 398,6 eurot. Eelmisel aastal selgus tema majanduslike huvide deklaratsioonist, et kahest laenust oli järele jäänud vaid üks, 31 955,8 euro suurune laen. Suurema, 173 550,8-eurose laenu nõudeõigusest oli võlausaldaja loobunud.
Savisaare esindaja, advokaadibüroo Lextal advokaat Oliver Nääs selgitas mullu suvel, et kustutatud laenu võttis Savisaar abieluvaralepingu järgi tekkinud varaliste kohustuste täitmiseks Liechtensteini ärimehe ja juristi Peter Kaiseri äriühingult Pipa Business Corporation. Laenu tasus Savisaar tema sõnul raamatute kirjutamise eest saadud honorariga.
Väiksema laenu sai Savisaar ärimees Alexander Kofkinilt, kes on ka ise kinnitanud, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud lisaks nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.
Sellest laenust on Savisaar värske huvide deklaratsiooni kohaselt viimase aasta jooksul tagasi maksnud ligi 4000 eurot. Kokku on ta dokumendi järgi ärimehele võlgu veel 27 957 eurot.
Savisaare rahaasjad on toonud kaasa ka kriminaalmenetluse, mida prokuratuur alustas rahapesu käsitleva paragrahvi alusel 2011. aasta veebruari alguses. Mõned päevad hiljem saatis prokuratuur Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse.
Kriminaalmenetlusest andis 2012. aasta suvel teada Savisaar ise, kui kritiseeris Kesknädalas prokuratuuri kirjavahetust Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada. Kesknädala andmetel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.
Lehe teatel märgiti õigusabitaotluses näiteks seda, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest.
Samuti kirjeldati Kesknädala andmetel taotluses, kuidas ja kust on Savisaar saanud Siim ja Sulev Seppiku firmade kaudu laenu. «Jutt käis 173 000 eurost, mille laenamise deklareerimisega hilinemise eest Savisaart trahviti,» on leht kirjutanud.
Savisaar on varem öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
Samuti on Savisaar viidanud kriminaalmenetluse seotusele Šveitsis asutatud fondiga. Tema sõnul loodi fond tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning praeguseks on see tegevuse lõpetanud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja kinnitas täna Postimehele, et kriminaalasja menetlus jätkub.