Euroliit soovib pensioniea tõsta 70. eluaastani

Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Vanus, millal võib jalad lõplikult seinale visata, peab Euroopas ajapikku kasvama ning võiks sajandi keskpaigaks jõuda isegi 70. eluaasta piirile, soovitab Euroopa Komisjon. Vastasel juhul on oodata kõrgemaid makse ja viletsamat pensioni.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, kes tänavu kevadel tähistas 80. sünnipäeva, käis eile puhkuse ajast majandusministeeriumis pressikonverentsil rääkimas Eesti majanduse viimastest uudistest.

Kuum kiirustab kinnitama, et nii kõrges vanuses töötamine, kui tema seda teeb, on erandlik ning seda pole mõtet laiendada inimestele, kellele nende töö ei paku samasugust naudingut nagu talle.

Ent samas on tema sõnul loomulik, et eluea pikenedes kasvab ka pensionilemineku iga, et inimese töötatud aja ja pensionil oleku aja suhe jääks samasuguseks.

Veel tähtsam elueast on Kuuma sõnul aga tervena elatud aastate kasv. Viimast näitajat uurinud statistikaameti andmetel on Eesti inimeste tervena elatud aastate arv viimasel ajal teinud kiire hüppe ning praegu on meil lootust elada juba 57 aastat oma elust tervena.

Eakate arv kahekordistub

Eile esitles pensioniteteemalist rohelist paberit ka Euroopa Komisjon, et algatada arutelu keskmise pensionile mineku ea tõstmise kohta.

Nimelt veedab praegu tüüpiline inimene Euroopas kolmandiku oma täiskasvanueast pensionil. Kui aga pikeneb keskmine iga, siis peaks kerkima ka see vanus, millal keskmine eurooplane pensionile läheb, sest muidu suureneb pensioniloleku aeg võrreldes töötatud ajaga.

Et püsiks praegune Euroopa Liidu keskmine töötavate inimeste suhe pensionisaajatesse, peaks keskmine pensionilemineku vanus 2060. aastaks tõusma euroliidu maades 70 aastani, arvutas Komisjon. Mitmed ajakirjandusväljaanded, näiteks Businessweek, tõlgendasid seda komisjoni soovitusena tõsta pensioniiga selle vanuseni.

Komisjoni võim pensioniküsimustes on väga piiratud ning praegu on nende eesmärgiks kõigest arutelu algatada, mitte liikmesriike millekski kohustada.

Eesti puhul on selgeks kohustajaks aga vananev rahvastik. Poole sajandi pärast on üle 65-aastaseid inimesi siinmail praegusest peaaegu poole enam ehk 30,7 protsenti.

Seega saab Eesti puhul tõeks komisjoni hoiatus, et kui inimesed kauem ei tööta, siis muutub vältimatuks valus kombinatsioon madalamatest pensionitest ja kõrgematest maksudest.

«Hetkel on veel tegemist väga kauge tulevikuga, mistõttu kiirustamiseks pole põhjust, ent samas probleem ei kao kuhugi,» lausus pensioniekspert Lauri Leppik. Tema sõnul on loomulik, et eluea pikenedes inimesed ka töötavad kauem.

Kõige parem oleks Leppiku sõnul selline süsteem nagu Rootsis, kus pensioniea tõus on seotud eluea pikenemisega. Põhimõtteliselt võiks see välja näha nii, et keskmise eluea aastase pikenemise korral tõuseb pensioniiga kaheksa kuu võrra.

«Taoline süsteem seoks pensionilemineku ea loogiliselt elueaga ja võtaks pensioniea tõstmiselt poliitilisi pingeid maha,» lausus Leppik ning lisas, et ka masu on praeguste pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud.

Lisaks pensioniea tõstmisele on Euroopa Komisjoni jaoks oluliseks probleemiks II ja III samba taoliste pensionifondidega seonduv, et inimeste kogutud pensioniraha halbade investeeringute tõttu ohtu ei satuks.

Tegelik ja ametlik pensioniiga

Komisjonil oli halb uudis neile, kes loodavad oma pensionipõlve kindlustamisel fondide peale. Pensioniea tõstmise põhjuseks on vananev rahvastik, ent vananeva ja väheneva rahvastikuga majanduses on ka majanduskasv viletsavõitu, mistõttu fondide tootlikkus võib madalaks jääda, hoiatas komisjon.

Praegu on keskmise eestlase tegelik pensionilemineku vanus 62 aastat. Keskmine tegelik pensionilemineku vanus erineb enamasti ametlikust vanaduspensionile mineku east, sest nii Eestis kui mujalgi on ühelt poolt inimesi, kes töötavad kauem, ent teiselt poolt teevad seadused ka kõikvõimalikele inimgruppidele erandeid ja võimaldavad varem pensionile minna.

Mõne kuu eest tõsteti Eestis pensioniiga 65. eluaastani, mistõttu praegu ei soovi võimulolijad rääkida uutest pensioniea tõusudest isegi siis, kui need jäävad poole sajandi kaugusele. Ent ka riigikogusse läinud pensioniea tõstmise eelnõu seletuskiri pakub lisaselgitusi sellele, miks praegused elu alustavad noored tõenäoliselt töötavad oma 60. eluaastate lõpuni.

«50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest, mis on 31 protsenti vähem töökäsi, kui meil on täna,» seisab seletuskirjas.

«Täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest,» lisab seletuskiri.

Kommentaar

Jürgen Ligi
rahandus­minister (Reformi­erakond)

Eestis on keskmine eluiga ja tervisenäitajad iseseisvuse aegadel küll jõudsasti paranenud, mis võimaldab kauem töötada, kuid need näitajad jäävad siiski veel kaugele sellest, et rääkida tõsimeeli pensionieast, mis jõuab 70. eluaastani. Euroopaski ei lähe otsustamine kahtlemata libedalt ega kiirelt.

Pensioniea tõstmine on kogu Euroopas karjuv vajadus. Sotsiaalsüsteemid ehk rahvale antud lubadused on demograafilisi tõsiasju, näiteks laste arvu vähenemist ja keskmise eluea tõusu, kaua eiranud. Ka tohutud võlakoormad ja defitsiidid ei räägi seepärast veel kogu kurba tõtt, neile lisandub kasvav surve pensioni- ja ravieelarvetele.

Rahandusliku aspekti kõrval on aina aktuaalsemaks muutunud ka identiteedi hoidmine, mille üks eeltingimus on kohaliku rahvastiku suurem tööhõive. Räägitakse juba üsna julgelt, et massiline immigratsioon ja multikultuursus pole nii suured väärtused ühti, et nende tõttu kõigest harjumuspärasest lihtsalt loobuda.

Rahvastik vananeb

•    Eurostati ennustuse kohaselt langeb kogu Eesti rahvaarv 2035. aastaks 1,243 miljoni ja 2060. aastaks 1,132 miljonini. 65-aastaseid ja vanemaid inimesi oli Eestis 2008. aastal 17,2 protsenti, 2035. aastaks kasvab nende osakaal 22,8 protsendini ja 2060. aastaks jõuab 30,7 protsendini.

•    Aastatel 2004–2009 kasvas inimeste tervena elatud aastate arv kuue aasta võrra. Eelmisel aastal oli keskmisel eestlasel lootust elada oma elust 57 aastat tervena. Meeste tervena elatav iga oli 54,8 aastat ja naistel 59 aastat.

•    2060. aastal on keskmine pension (kõik sambad kokku) 22 protsenti keskmisest palgast. 2007. aastal oli see 26 protsenti. Ilma II ja III samba osata oleks see vaid 16 protsenti.

•    Statistikaametis mõne aasta eest valminud Eesti rahvaarvu ennustuses sajandi keskpaigani ennustati, et 2049. aastaks pikeneb meeste keskmine eluiga
78 aastani ja naiste oma 82 aastani.
Allikad: Eurostat, statistikaamet

Elu 2060. aastal erineb tõenäoliselt oluliselt praegusest, ent mõned ennustused selle kohta on asjatundjatel juba olemas.

1,8 tööealist maksab siis ühe pensionäri pensioni, seisab pensionea 65. eluaastani tõstnud seaduseelnõu seletuskirjas.

30,7 protsenti inimestest on Eestis Eurostati andmetel vanemad kui 65 aastat.

284 000 inimese võrra on langenud töö­- ealiste arv pensionea 65. eluaastani tõstnud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt.

1,132 miljonit elanikku elab Eestis Eurostati andmetel.

22 protsenti keskmisest palgast on Euroopa Komisjoni hinnangul pension koos II ja III sambaga.