Linnahalli külje all asuv Kalarand on armastatud supluskoht paljude linlaste hulgas. Linna ja krundi omaniku sõnul aga ei saa seal kunagi supelranda olema, kuna ala ei vasta supelrannale kehtestatud nõuetele.
Kalarand on vaidlustest hoolimata endiselt populaarne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ajal Kalaranda minnes leiab eest väga idüllilise pildi. Ilm on suviselt kuum, lapsed sulistavad vees. Kohalikud elanikud on väikse rannariba eest hoolt kandnud- ehitatud on istumisalused, rannal on väike riietuskabiin ja prügikonteiner. Vaid paarisaja meetri kaugusel randuvad laevad ei heiduta kedagi, suplemas käivad nii emmed-issid kui ka lapsed.
Maaomanik Pro Kapitali juhatuse liikmed Allan Remmelkoor ja Ervin Nurmela on diskussioonis Telliskivi seltsiga väitnud, et «Tallinna linn on selgitanud, et supelranna kavandamine ei ole võimalik, kuna piirkond asub reovee avariiväljalasu ja sademetevee väljalasu sanitaartsoonis ning ala ei vasta seega suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetele.»
Kalamaja elanik Voldemar ütles, et Kalarannas sobib ujumas käia küll. «Iseasi, kas tehakse liiga nende kruntide omanikele. Neil on õigus ehitada siia, mis on selle küsimuse tegelik taust,» avaldas ta enda arvamust supelranna küsimuse tagamaadest. Tema arvates arendaja isu kasu järgi aina kasvab. «Proove ei ole jah uurinud, ma ei tea, mis siin tegelikult toimub. Aga kuna ainult arendaja räägib, kui halb see vesi on, siis tõenäoliselt tuleks teha proovid lihtsalt,» ütles Voldemar ja lisas, et Kalaranna läheduses olevat reovee väljalasketoru kasutatakse vaid erandolukorras.
«Ega tänapäeval ei lasta mingit reovett merre, kõik läheb läbi puhasti. See ei ole Eesti seadustega kooskõlas, Euroopa Liidust rääkimata. See ei ole mõeldavgi, et reovesi merre lastakse,» rääkis teine Kalamaja elanik Kristiina küsides, et kas kõik muud torud on siis linnas kinni. «Mina käin siin ka ise ujumas, muiudu ei laseks siia oma lapsi. Vend elab kohe siinsamas, ta käib aastaringselt siin ujumas. See on parim asi, mis siin kesklinnas olla saab,» lisas ta kindlalt. Kristiina küsis, et kui lähedal asuvates Pirita ja Pikakari randades saab supelda, siis miks peaks nende Kalaranna lõigul midagi katastroofilist olema?
Voldemar pidi oluliseks täiendada, et ega kohalikud elanikud ei ole kommunistid või lillelapsed. «Saame väga hästi aru, et kui keegi on ostnud siia krundi, eks ta ikka ehitab kunagi. Ta tahab ehitada võimalikult palju, et oleks võimalikult palju müüdavat kraami,» kuid lisas, et krundi omanikke tuleks ikkagi mingilt maalt ohjeldada.
Kristiina arvas, et Kalarand annab suurepärase juurdepääsu kesklinnast merele. «Planeering kinnitati kümme aastat tagasi, aeg ja arusaamad on muutunud, ei ole enam päris nii, et raha otsustab,» arvas Kristiina. Ta ütles, et kohalik elanikkond on end selgelt väljendanud, et tahavad siia randa. «Ikkagi arvan, et riik on inimesed. Kui me inimeste häält ei kuula, siis millest me üldse räägime? Siin räägib pilt rohkem kui tuhat sõna,» oli Kalamaja elanik kindel.