/nginx/o/2014/05/05/3006700t1h929f.jpg)
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras andis täna Rootsi Kuningriigi kaitseatašeele Eestis kaptenleitnant Peter Laurinile kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete eest.
Terras: Rootsist on saanud Läänemere regiooni kaitsekoostöö mootor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindralmajor Terrase sõnul on Rootsist saanud Läänemere-äärsete riikide arengukoostöö mootor, mille käigushoidjaks Eestis on olnud kaptenleintnant Laurin, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
Autasu üleandmistseremoonial kaitseväe peastaabi tänas kindralmajor Terras kaptenleitnant Laurinit Eesti ja Rootsi kahepoolse kaitsekoostöö arendamise eest.
Sel aastal alustavad Eesti ja Rootsi kahepoolsete staabikõnelustega, mis loob eeldused ühiste õppuste läbiviimiseks. Lisaks valmistab Rootsi hetkel ette olulisi kaitseinvesteeringuid ning on näidanud valmisolekut sõlmida NATO-ga vastuvõtva riigi toetuse tagamise leping, mis loob täiendavad võimalused juhul kui alliansil tuleb agressori eest kaitsta Balti riike.
Eesti kaitseväe koostöö Rootsiga ulatub kaitseväe taasloomise aastatesse. Rootsis on saanud hariduse või osalenud täiendõppes üle 50 mereväeohvitseri, Eesti ja Rootsi osalevad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis, 2009. aastal loodud Läänemere mereseire projektis SUCBAS ning koordineerivad Põhjala-Balti initsiatiivi raames kaitsealase abi andmist Ukrainale, Lääne-Balkanile ja Gruusiale.
Rootsi on läbi aastate panustanud Balti Kaitsekolledži projekti nii õppejõudude kui õppurite saatmisega. Aastatel 2001-2009 ning praegu täidab Rootsi kolledži ülema asetäitja ametikohta.
2010. aastal allkirjastasid kaitseministeerium ja Rootsi kaitsehangete amet kaitsealaste ühishangete raamlepingu. 2011. aasta jaanuaris esitasid Põhjamaade kaitseväe juhatajad Balti kaitsevägedele kutse ühineda kaitsekoostöö raamistikuga NORDEFCO. Eesti, Läti ja Leedu alustasid esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendavad koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.
Järgmisel aastal panustab Eesti ELi Põhjala lahingugruppi. Ligi 2000-meheline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.
Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.