/nginx/o/2014/07/03/3163863t1hd927.jpg)
In memoriam Jüri Tuulik (22.02.1940–3.07.2014)
Tellijale
Nüüd siis pilvedes peidus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millal me viimati suhtlesimegi? Ilmselt maikuus. Paraku telefonitsi. Jüril oli Kuressaares kaksikvend Ülo külas, rääkisin nendega kordamööda. Lustakad-lõmpsakad saarlaselainetusega laused kord ühelt, kord teiselt nagu ikka, ikka veel nii hullupööra sarnased hääled, mida olin aastakümnete jooksul suure vaevaga õppinud eristama. Aga siis äkki ütles Jüri ainult talle omase intonatsiooniga, mingi kummalise enesetrotsiga: pagan see olgu, kolm aastat ei suuda ridagi näidendist kirjutada! Tuleb ennast virgeks raputada!