Näitusevaikuses kostab pannoolt kaugete aegade kõla

ERMi näitusemaja lektooriumisse välja pandud Eesti esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutav suurteos valmis aastal 1948. Vana anatoomikumi kujutava osa (vasakul) maalis Aleksander Vardi, keskmise osa Elmar Kits ja tähetorni vaate Johannes Võerahansu. Foto: Merike Lill

Samal hommikul, kui Raadil süüdati tänavune laulupeotuli, avati Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas väljapanek esimese Eesti laulupeo pannoost, mida sai viimati täies mahus näha umbes 65 aastat tagasi.

Riina Roose ja Piret Õunapuu eestvõtmisel näitab ERM esimesel sõjajärgsel laulupeoaastal tellitud kunstiteost vähemalt juuli lõpuni.

Eesti esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutav triptühhon valmis 1948. aastal ning ajastule iseloomulikult oli autoriks kollektiivi. Keskmise, figuuridega osa tegi Elmar Kits, tähetornivaate maalis Johannes Võerahansu ja vana anatoomikumi kujutava osa Aleksander Vardi.

Pannoo oli mõeldud Riia 12 maja fuajeesse, kuhu asus 1946. aastal värskelt moodustatud ENSV teaduste akadeemia Tartu osakond oma instituutidega. 1954. aastal sai majast Eesti põllumajanduse akadeemia peahoone, pannoo oli selleks ajaks ilmselt juba maha võetud.

Suvel 1947 maalis Elmar Kits koos Evald Okase ja Richard Sagritsaga Estonia teatri laemaali, mille eest nad said 1948. aastal riikliku preemia. Arvatavasti selle valmimise järel hakkas Kits tegema eeltöid «Esimesele Eesti laulupeole».

Kits, Vardi ja Võerahansu

Aastal 1938, kui Kits veel Pallases õppis, kutsus maaliõppejõud Vardi ta appi kuulsat EÜSi maja pannood maalima.

Võimalik, et 1947. aastal oli Kitse toetus see, mis Vardile teise kunstnikuna pannootellimuse tõi, sest impressionistliku maalikooli peaesindajana polnud ta võimude silmis just heas kirjas. Terava keelega ning teatud olukordades ebamugavalt tõtt rääkiv Võerahansu samuti.