Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Tallinn rahapuuduse tõttu mitteametlikke randu ei korista

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urmas Neeme
Copy
Klaastaara rannas
Klaastaara rannas Foto: Liis Treimann

Linnaosade rahapuudus ei võimalda mitteametlike randade koristamist ega ametlike randade laiendamist või nende arvu suurendamist.

Tallinna ametlikud rannad sel suvel on Stroomi, Pikakari (Põhja-Tallinn), Harku, Kakumäe (Haabersti) ja Pirita rannad. Peamised heakorramured neis on liivast välja turritavad suitsukonid, klaastaara killud, lemmikloomadega randa tulijad ning pahatahtlikud vandaalid.

Lisaks ametlikele randadele tegutsevad ka mitteametlikud supluskohad, neist tuntuim vast Russalka juures. Neisse randadesse pole linnaosad ei rannainventuuri ega koristajaid saatnud. Nende ametlikuks muutmist või puhastamist takistavad nii eelarveliste vahendite vähesus, maa omandiküsimused, vee puhtus ja huviliste vähesus.

Haabersti linnaosa vanema asetäitja Juhan Hindovi sõnul ranna koristamisega tegelevate inimeste hulk külastajate arvust ei sõltu. Reservid kutsutakse välja ainult tormiga randa uhutud adru koristamiseks.

Samas Pirita rannas korda hoidev ISS Eesti AS kasutab vajadusel ka lisajõude. Sellel aastal on näiteks Kakumäe ranna korrashoiuks ette nähtud 255 000, Harkus aga 148 700 krooni ehk kolmandiku võrra vähem kui eelmine aasta.

Pirita linnaosal kulub ranna heakorrale umbes miljon krooni aastas. Selle raha eest tuleb puhastada rannad ja teed, korras hoida inventar ja mänguväljakud ning tellida terviseametilt veeanalüüsid. Linnaosadel endil eriti prügirohkete suvede tarvis reserve pole, küll saab lisaraha vajadusel küsida linnaeelarvest.

«Võiks meenutada, et rannas ei ole suitsetamise ja joomakoht, enda järelt tuleb koristada ka laga ära. Meie randadesse ei ole lubatud koeri ja kasse suvitama tuua, rääkimata hobustest,» ütles Haabersti linnaosavanema asetäitja Juhan Hindov.

Tema sõnul on põhilisteks probleemideks randades joodikud, suitsetajad ja vandaalid.

Nädalavahetusel viibis Pirita rannas korraga kuni 15 000 inimest, kes tekitasid 100 kuupmeetrit prahti. Seda on seitse korda rohkem kui tavapäevadel. Lisaks on inimestel soov pidevalt pinke, kabiine ja prügikaste ringi tõsta.

«Kui päeval hoiab avalik huvi kontrolli all kaaslinlaste tegevusi, siis hilisõhtul ja öösel on olukord teine. Mehepojad püüavad oma neidudele muljet avaldada nii WC-de ümberlükkamisega, riietuskabiinide  ja pinkide  merre tassimisega. Küll soovitakse teha lõket, sõita autodega otse vette,» rääkis Pirita linnaosavanem Tiit Terik.

Randade hooldamislepingud näevad ette, et igal hommikul kella üheksaks peab kõik olema puhas, ujujate ja päevitajate jaoks valmis. See hõlmab prügikastide ja WC-d tühjendamist (vajaduse mitu korda päevas), liivalt prahi koristamist ning mänguväljakute kontrollimine.

Terik rääkis, et enamikel juhtudel rannakülastaja ei märka toimuvaid tegevusi, kuna need püütakse kella kaheksaks lõpetada. «Meie tegevusi märkavad vaid varajasemad rannakülastajad ja linnosa elanikest ujumas käijad. Ja  kõik rannakülastajad siis, kui keegi on pahatahtlikult tekitanud klaasikilde, prahti, teinud lollusi WC-des, neid ümber lükanud,» märkis ta.

Linnaosavanem tuletas meelde, et hea eeskuju on olnud eluaeg nakkav. «Käituge ja suhtuge kaasinimestesse avalikus rannas puhkehetkel samamoodi nagu te tahaksite, et teiega käitutakse,» ütles Terik.

Tagasi üles