/nginx/o/2008/07/23/59235t1hb9b2.jpg)
Keskkonnainspektsioon alustas täna väärteomenetluse, et selgitada 2. juulil Saaremaa süvasadama kaudu toimunud palgiveo täpsemaid asjaolusid ja tuvastada, kas nimetatud tegevusega võidi oluliselt mõjutada Natura 2000 kaitseala.
Inspektsioon asub uurima Saaremaa sadamas toimunud palgivedu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel laaditi Saaremaa süvasadamas Norra lipu all sõitvale kaubalaevale palgilaadung, et transportida see Rootsi, vahendas inspektsiooni pressiesindaja.
Saaremaa süvasadam asub Natura 2000 alal ja on ehitatud kruiisilaevade vastuvõtuks.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) näeb, et kartused, mis olid ELFil ja teistel keskkonnaorganisatsioonidel Saaremaa süvasadama rajamisel, on tõeks saamas.
«Avalikkust on petetud, kuna väidetavalt vaid kruiisisadamat rajanud ja ka vastavalt sadama keskkonnamõjusid hinnanud AS Tallinna Sadam oleks kohe alguses võinud tulla välja täieliku plaani ja selle keskkonnamõjude hindamisega. Seda kahetsusväärsem on veeteede ameti 2010. aasta mais tehtud muudatused sadamate registris, millega kinnitati AS Tallinna Sadama taotlus navigatsiooniperioodi pikendamiseks ja reisilaevade kõrval ka teistel eesmärkidel sõitvate aluste vastuvõtmiseks,» leidis ELF.
Saaremaa süvasadam asub Natura 2000 võrgustiku alal ja ehitati kasutamiseks vaid suveperioodil ning väga piiratult – vaid kruiisilaevade vastuvõtuks. Nüüd on ELFi teatel sadamale antud luba opereerida aastaringselt kaubasadamana – seda ilma täiendava keskkonnamõjude hindamiseta.
«Sadam ehitati kruiisilaevade vastuvõtuks, kuigi paljudele oli juba sadama rajamisel selge, et tõenäoliselt võetakse ette ka sadama laiendamine. Kruiisilaevade ja sadama hooajalise toimimisega kaasnevad väiksemad keskkonnaohud olid ka sadama keskkonnamõjude hindamise juures üheks argumendiks, miks selle rajamist looduskaitseliselt olulise väärtusega alale siiski lubati. Sadama tegevuse laiendamisega suurenevad keskkonnariskid ja selle fakti ignoreerimine veeteede ameti poolt näitab kas asjatundmatust või lihtsalt tõika, et keskkonnamõjude hindamist ja seega keskkonnakaitset ei peeta oluliseks ka riigiametis,» leidis ELFi tegevjuht Jüri-Ott Salm.
Peamise riskina kasvab õlireostusohu suurenemine ja mõjud piirkonnas asuvale linnustikule. Uute tegevustega seatakse löögi alla sadama lähikonnas talvituv ohustatud ning looduskaitse alla kuuluva kirjuhaha asurkond. Küdema lahe näol, mille äärde süvasadam jääb, on tegemist rahvusvahelise tähtsusega linnualaga, mis on oluliseks paigaks ligi neljakümnele Euroopa tähtsusega linnuliigile.
«Eesti on võtnud endale Euroopa Komisjoni ees vastutuse nende alade kaitseks. Kaitset mitte tagades on Eesti riik sunnitud maksumaksja töö arvelt Euroopa Komisjonile trahvi maksma,» sõnas Salm.
«Seni vaid kruiisilaevadele avatud Saaremaa sadamas Norra lipu all seilavale kaubalaevale LIV ümarpuidu laadimine näitab, et sadam ei vaevunud enam isegi keskkonnamõjude hindamise täiendamist ära ootama. AS Tallinna Sadam on varem avaldanud soovi seoses tegevuste laiendamisega viia Saaremaa süvasadamas läbi uus keskkonnamõju hindamine. Ettevõttel on kavas muuta süvasadama navigatsiooniperiood aastaringseks, lisada sadama ülesannete hulka kaupade laadimine, lossimine, ladustamine ja töötlemine, käideldavatele kaubagruppidele aga kohalikul ekspordil ja impordil põhineva sega- ja puistekauba. Samuti soovib ettevõte, et sadamas saaksid käia kauba-, kala- ja väikelaevad ning sadama abilaevastik,» väitis ELF.
Saaremaa süvasadama saaga on näide ELFi hinnangul ka sellest, kuidas ignoreeritakse Århusi konventsiooni peamist põhimõtet - keskkonnaühenduste õigust olla sisuliselt kaasatud keskkonnaotsuste langetamisse.
AS Tallinna Sadam valis 2002. aastal Saaremaa süvasadama asukohaks Küdema lahe läänekalda ning Mustjala vald kehtestas 2003. aasta juulis sadama üldplaneeringu. ELF, Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) esitasid planeeringutele ja mõjude hindamisele küll hulgaliselt ettepanekuid ja vastuväiteid, leides, et sadama tegevust ja rajamise mõjusid ei ole piisavalt kajastatud ning asukohavalik ei ole põhjendatud, ent nende vastuväidetega ei arvestatud. Keskkonnaminister kiitis KMH aruande 2004. aasta veebruaris heaks ning 2004. aasta märtsis anti sadamale vee erikasutusluba.
«Sadama ehitamisel blokeeritigi keskkonnakaitsjate argumente väitega, et vee erikasutusloas on kirjas, et tegemist on vaid kruiisilaevade sadamaga. Sellest tulenevalt on keskkonnakoormus väike ja kogu navigatsioon piisavalt turvaline – ei teki probleeme ei pilsivete ega võimaliku õlireostusega. Nüüd on veeteede amet aga väljastanud sadama
tegevuseks load, mis ignoreerivad nii KMH aruannet kui ka võimalust avalikkusel, sh keskkonnaorganisatsioonidel teha ettepanekuid lubade menetlemisel,» leidis ELF.
Ühtlasi teeb Eestimaa Looduse Fond keskkonnaministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, keskkonnainspektsioonile ja veeteede ametile avaldused, et saada ametlik hinnang ASi Tallinna Sadam ja veeteede ameti tegevusele Saaremaa sadama tegevusega seonduvas.