/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/07/06/398218t1h3ae1.jpg)
Riigikogu roheliste fraktsioon toetab IRLi monopolide ohjeldamise seaduse pärast erakorralise parlamendi istungjärgu kokkukutsumisel.
Rohelised toetavad IRLi erakorralise istungi kokkukutsumisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakorralise istungi kokkukutsumiseks on vaja vähemalt viiendiku riigikogulaste soovi. Kohe pärast presidendi otsust seadus parlamenti tagasi saata erakorralise istungi kokkukutsumiseks konsultatsioone alustanud Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioonil on 19 saadikukohta ja seepärast vajavad nad liitlasi.
IRLi fraktsiooni aseesimees Andres Herkel teatas, et ettepaneku istungi kokkukutsumiseks tegid nad Reformierakonnale ja rohelistele. «Rohelised toetavad venitusteta kogunemist. Reformierakond lubas meile teatada kuupäevad, mil nende fraktsioon saab täies koosseisus koguneda,» sõnas Herkel.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles eelmisel nädalal Postimees.ee’le, et kiirustamisest tingitud praak tuleb suvel seaduses ära parandada.
Tööle asus majanduskomisjoni töörühm
Herkeli kinnitusel valmistab fraktsioon Hannes Astoki juhitava majanduskomisjoni töörühma jaoks omapoolsed seisukohad ette. «Sel nädalal loodetavasti töörühm koguneb ja kujundab seisukohad presidendi esitatud probleemide suhtes,» täpsustas ta.
Reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni liige Astok kinnitas, et nad palusid komisjoni ametnikel ja majandusministeeriumil ning keskkonnaministeeriumil üle vaadata küsimused, millega president põhjendas seaduse väljakuulutamata jätmist.
«Me valmistame neid asju ette ja kui IRL tahab neid asju iseseisvalt ja veel tublimini ette valmistada, siis mitu pead on mitu pead,» ütles Astok.
Ta lisas, et muudatused ja uued võimalikud lahendused peavad olema vettpidavad. «Mitte ei juhtuks nii kui eelmine kord, mil kolleegid riigikogust kinnitasid, et see kõik on vettpidav, aga siis selgus, et ämber oli auklik. Oleks erakordselt piinlik, kui see teist korda tagasi saadetakse.»
Tulemusteni loodab töörühm jõuda nii kiiresti kui võimalik, sest presidendi osutatud puudused ei olnud põhimõttelist laadi. «Need tulid meile isegi natuke üllatusena. Õieti õiguskantsler küll ühele asjale tähelepanu juhtis- see oli küll tänuväärne, aga kiri saabus kümme minutit enne lõpphääletust ja siis ei olnud enam võimalik rongi peatada,» möönis Astok.
Poliitilist vastasseisu ei ole
«Püüame selle nädala jooksul hakata esialgseid seisukohti kujundama ja sõltuval sellest, millal istung kokku tuleb või ei tule, oleme valmis neid töörühma poolt esitama. Siin erilisi takistusi ei tohiks tulla. Seal ei ole kindlasti poliitilist vastasseisu, pigem on küsimus normitehniline,» rääkis Astok.
Töörühm otsuste tegemiseks füüsiliselt kokku ei pruugigi tulla, Astoki kinnitusel saab asjad aetud elektronkirjadega ning laua taha kogunemisel ei ole tänapäeval erilist lisaväärtust. «Informatsioon liigub ja töörühma inimesi on protsessi algusest informeeritud.»
President Toomas Hendrik Ilves jättis eelmisel nädalal välja kuulutamata riigikogus 17. juunil 2010 vastu võetud «Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse», sest seadus läheb vastuollu põhiseadusega ega taga tarbijate kaitset põhiseaduses nõutud määral.
Presidendi õigusnõunik Ülle Madise ütles toona, et riigikogu lähtus eeldusest, et vee hind, mis on praegu määratud kohaliku omavalitsuse poolt, jääb kehtima seni, kuni uus hindade reguleerimise süsteem hakkab tööle. «Aga tegelikult juhtus nii, et õigusloome praagi tõttu oleks 15. juulist omavalitsuste kehtestatud hinnad muutunud kehtetuks.»
Madise sõnul kaotanuks monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse vastu võtmisega need määrused kehtivuse. Seadusloojad ei pannud seda tähele, kuna sätted olid seadusse tehtud kiiruga paar päeva enne selle vastu võtmist.