Kalev Kangur – maadevahetuse peategelane

Maa-ameti endine peadirektor Kalev Kangur (vasakul) ja Merko suuromanik Toomas Annus 2011. aasta lõpus Harju maakohtust väljumas. Kohtuprotsess oli selleks ajaks kestnud kaks aastat. Foto: Liis Treimann / Postimees

Maadevahetuse kriminaalasja põhitegelane on toonane maa-ameti juht Kalev Kangur, kelle kriminaalsel teel saadud tulu küündis kroonides seitsmekohalise summani.

Ühest maadevahetustega seotud ettevõttest teenis mees 7,8 miljonit, teisest 2,7 miljonit ja kolmandast kaks miljonit krooni tulu. Samuti omandas ta osaluse ühes ettevõttes turuväärtusest kümme miljonit krooni odavamalt ning sai ehitusettevõtte Merko juhtkonnalt uhke korteri koos ligi 300 000 krooni maksnud sisustusega.

See on vaid osa Kanguri korruptiivsetest hüvedest, mille lõppenud kriminaaluurimine esile tõi. Usutavasti pole see kaugeltki kõik.

Kanguri rolli maadevahetuse skeemis on varjutanud endise tipp-poliitiku Villu Reiljani osalus loos, kuid kohtuotsusest nähtub, et sisuliselt oli Kanguril selles asjas otsustavamgi roll kui eksminister Reiljanil.

Kangur vastutas konkreetse vahetusmenetluse sisulise ettevalmistamise eest. Selleks et iga tehing üldse toimuda saaks, pidi ta tegema keskkonnaministrile ettepaneku jätta iga objekti puhul kasutamata riigi seaduslik ostueesõigus.

Ei pea vast täpsustama, kes seetõttu maadevahetusi suunas ja kelle kaudu valdav osa kuritegelikku toimetamist käis. Ehkki seadusega oli maadevahetus lubatud, teadsid asjaosalised väga hästi, mida nad teevad ning milliseid tagajärgi see kriminaalõiguslikus mõistes endaga kaasa võib tuua.

Seda teadmist tõendab seegi, et Kangur tegi kriminaalmenetluse algusjärgus oma ametikabinetis «juhuslikku lutikatõrjet» ja leidis nii kaitsepolitsei paigaldatud pealtkuulamisseadme.

Kangur teavitas sellest oma ülemust Reiljanit ja saatis järele­päringu toonasele riigi peaprokurörile. Arusaadavatel põhjustel viimane Kanguri kirjale ei vastanud.

Et maadevahetuse tehingud olid legaalsed ja nendega seotud pistise võtmises olid osalised vaid «siseringi» ettevõtjad, tundus vahelejäämisvõimalus väike. Seetõttu polnud imestada, et kuritegudega jätkati isegi siis, kui Kangur oma ametikabinetist «lutika» avastas.

Ainult et nüüd toimus see rafineeritumalt, ja nagu Kangur ühes salvestatud telefonivestluses kinnitas, oli ta isegi oma arvuti «asjadest» nii puhtaks teinud, et neid taastada polevat võimalik.

Pärast maa-ameti juhi kohalt vallandamist on Kangur hoidnud madalat profiili. Äriregister ei näita, et Kangur oleks praegu seotud mõne ettevõttega, samuti pole kinnistusregistris praegu ühtegi temaga seotud kinnistut.