/nginx/o/2010/04/15/349370t1he0cd.jpg)
Riigikogu liige ja ujumisliidu president Evelyn Sepp leiab viimase aja uppumissurmade rohkuse valguses, et suurendada tuleks kohustuslike ujumistundide arvu koolis, sest praeguse programmi abil ei omanda lapsed korralikku ujumisoskust.
Sepp: kohustuslikke ujumistunde tuleks kahekordistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepa hinnangul tuleks kooli ujumistunnid võtta riiklikuks terviseedendamise prioriteediks ja neid tuleks rahastada 100-protsendiliselt riigieelarvest. Tema ettepaneku järgi tuleks kohustuslike ujumistundide arvu tõsta paar-kolm korda ning kursusi tuleks korrata lisaks 2.-3. klassile ka 5.-6. klassides, miks mitte ka põhikooli lõpus või gümnaasiumiski.
Sepa hinnangul ei ole Eesti inimestel ujumisoskusega lood head. «Koolikursus ei anna veel inimesele vees kindlat tunnet. Neis uppumissurmades, millest viimasel ajal kuulda olnud, on küll enamasti põhjuseks rumalus, hooletus ja alkohol. Aga see näitab ka veespordiga tegelemise või vee ääres olemise kultuuri puudumist ja teadlikkuse langust, et veega peab olema lugupidav ja vee ääres tuleb targalt käituda,» sõnas ta Postimees.ee'le.
Oma ajaveebis märkis Sepp, et praegu kultuuriministeeriumi kaudu ujumistundide toetuseks omavalitsustele eraldatav summa 3,6 miljonit krooni on piisk meres, sest see katab vaid kolmandiku selleks kuluvast rahast.
«Lisaks puuduvale rahale kipub tehniline probleem seisnema aga selles, et ujulaid on üle Eesti ikkagi väga vähe, ligipääs neile on keeruline, nad on suhteliselt kallid, maapiirkondade laste tundide korraldamisel on probleemiks transpordi puudumine,» loetles Sepp probleeme.
«Muidugi on probleemiks ka see, et nn kohustuslik tundide arv on küllalt väike - minu mäletamist mööda 24 tundi. Ja kui juhtub nii, et laps just siis haigeks kipub jääma, mis meie külmas kliimas talvel või hilissügisel ju küllalt tavaline, jääbki asi sisuliselt vahele,» pidas riigikogu liige põhjuseks, miks paljude laste ujumisoskus jätab soovida.
Sepp ootab lähima paari nädala jooksul kultuuriministri vastust ja ülevaadet selle kohta, kus, millises omandivormis, kui suured ja mis võimalustega ujulad on üle Eesti, et saada pilti, mida elude säilitamiseks Eestis tegelikult arendada oleks vaja.