Muulased kasutavad keelelaene mugavusest

Irina Külmoja rääkis, et laensõnade kasutamisel ei pruugita tunda, et öeldakse midagi teistmoodi. Foto: Margus Ansu

Kui keel areneb teises keelekeskkonnas, võtab ta omaks laene. Need pole alati püsivad laenud, vaid sageli on tegemist nähtusega, mida keeleteadlased nimetavad koodivahetuseks.

Kui inimene räägib oma emakeeles, võib juhtuda, et õige sõna ei tule meelde, ning seega võetakse see automaatselt teisest keelest.

Juuni lõpus korraldas Tartu ülikooli vene keele õppetool konverentsi «Oma ja võõras keeles ja kõnes», milles üks osa oli pühendatud teemale, kuidas Eesti venelased kasutavad eestikeelseid laene oma igapäevases kõnes.