Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Uudne magistriprogramm viib maailma parimate seltskonda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Meribel Sinikalda
Copy
Tallinna Ülikooli peahoone.
Tallinna Ülikooli peahoone. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Ülikool on käivitanud uudse magistriprogrammi RÕÕM ehk «reaalteaduste õpetajakoolituse õppekava mudel», et innustada rohkem inimesi õppima põhikooli loodus- ja täppisteaduslike ainete õpetajaks. Esimene vastuvõtt uuenenud erialale toimub sel suvel.

RÕÕMu lõpetajad saavad põhikooli loodus- ja täppisteaduslike ainete õpetaja magistrikraadi, mis võimaldab neil töötada kas põhikooli matemaatika- ja füüsikaõpetajana või keemia- ja bioloogiaõpetajana. Need on valdkonnad, kus õpetajaid otsitakse tikutulega.

Õppekava annab võimaluse omandada õpetajakutse ka neil, kellel seda võimalust pole varem olnud – tulla võivad kõik, kellel bakalaureusekraad erialadel, mille raames läbiti kursuseid matemaatikast ja füüsikast või keemiast ja  bioloogiast. Oodatud on nii varem loodusteaduslikke kui tehnilisi erialasid õppinud inimesed, aga ka majanduse, ärijuhtimise või  arhitektuuri  lõpetanud.

«Oodatud on kõik, kes tahaksid teha oma elus pöörde ja hakata õpetajaks. Esmapilgul hull idee, järele mõeldes aga tark valik,» rääkis RÕÕMu õppekava arendusjuht Jüri Kurvits.

«Eestis õpetajaks saamine tähendab liitumist ka maailma ühe kõige kvaliteetsemat tööd tegeva professionaalse kogukonnaga. See pole nali, mitmed PISA uuringud ei jäta kahtlust - Eesti õpetaja töö tulemused on maailma absoluutne tipp. Maailma parimate seltskonda jõudmine on väärt pingutamist,» lisas Kurvits.

Õppetöö korraldus on paindlik, iga õppija saab õppeülesannete  lahendamisel liikuda oma tempos, arvestatakse õppurite erineva tausta ja kogemustepagasiga. Kuigi tegemist on päevaõppega, siis tegelikult kahel päeval nädalas auditoorset õppetööd ei toimu ning kahel päeval algab õppetöö lõunast.

Teooriat õpitakse mitte «kuivalt», vaid probleemide lahendamise käigus, koostöös õppejõu ja kaastudengitega luuakse veebipõhiseid lahendusi, mida regulaarselt katsetatakse koolis. Lisaks õpetamistarkustele on suur rõhk ka nn 21. sajandi oskustel – loovus ja  kriitiline mõtlemine, koostöö- ja liidrioskused ning probleemide lahendamine. Igal õppuril on terve õppeaja jooksul õpetaja-mentor, kes aitab edasi ning on rollimudeliks.

Tagasi üles