Teeärimees kavandab uusi skeeme

Ivanišvili Rae vallas Uuesalus talle kuuluval teel, mille korrashoiu eest tahab ta raha saada kohalikult omavalitsuselt. Foto: Jaanus Lensment

Ettevõtja Konstantin Ivanišvili teekasutuse müük Rae vallas on läbi kukkumas, mistõttu küpseb tal juba plaan hakata raha küsima muude oluliste infrastruktuuri osade kasutamise eest.

Pankrotipesadest erateede ülesostmisega tuntuks saanud ettevõtja Konstantin Ivanišvili lubab teede kokkuostmise lõpetada, selle asemel kavatseb ta raha teenida pumplate, torustike ja teiste elamute jaoks oluliste taristu­elementide omanikuna.

«See tee on minu oma. Aga ma ei hakka seda siin sulgema. Las sõidavad, kui tahavad,» kuulutas Ivanišvili eelmisel nädalal talle Rae vallas Uuesalus kuuluva Susi tee otsas seistes. Ta lisas, et siiani on teeomanikud ja elanikud vägikaigast vedanud, kuid see pole õige.

«Nüüd meil on teistsugune taktika. Me anname omavalitsuse kohtusse ja nad peavad andma meile raha tee korras hoidmise eest. Pole oluline, kas see maksab kolm eurot aastas või kolm miljonit eurot aastas,» rääkis ettevõtja.

«Kui omavalitsus andis inimestele loa siia ehitada, siis see tähendab, et ta on nõus seda teed korras hoidma. Siin on kaks varianti: kas te ostate selle tee meie käest ära või meie hoiame tee korras ja teie annate meile selleks raha,» selgitas ta.

Ivanišvilil on hästi meeles, kuidas ta Rae valla teises servas asuva teega kohtus vastu näppe sai. Mees küsis kohalike sõnul tee kasutamise eest igalt majapidamiselt 50 eurot kuus ning veomasinaga sisse ja välja sõitmise eest sada eurot korra pealt. Veebruaris määras kohus talle tee korrashoidmise tasuks mõnikümmend eurot majapidamise pealt aastas – 0,03 senti ruutmeetri eest. Majapidamisi on tee läheduses kümmekond.

«Niipea kui ma selle tee kinni panen, nii nad jooksevad kohe kohtusse. Ja kohus määrab tee kasutamise tasu 13 eurot aastas. Mis ma selle 13 euroga teen?» küsis ta.

Ivanišvili rääkis, et üks arendaja tahtnud talt Susi teed ära osta ja olevat nüüd asja kohtusse andnud, süüdistades teda väljapressimises. «Aga ma ju ei pressi välja. Sõitke, palju tahate, ja las kohalik omavalitsus maksab. Ma ei taha seda teed ära müüa. Ma tahan seda hooldada. Seda tööd ma oskan ja ma tahan sellega natuke teenida. Ja maksja peab olema omavalitsus, kellele riik eraldab selleks raha,» rääkis ta.

Rae abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et vallal oleks kindlasti odavam maksta riigilt saadav teehoolduse raha eraettevõtjale, sest see ei kata ära tegelikke kulusid. «Iseküsimus on see, et iga äri peaks olema mõistlik ja toimiv. Kui me anname osa sellest rahast talle, siis tema peaks selle osaga välja tulema ja sealt veel mingit tulu saama,» ütles abivallavanem.

Ivanišvili aga rääkis sealsamas talle kuuluval teeotsal seistes juba uuest äriplaanist. «Nad muudavad nüüd seadust nii, et ma ei saa enam oksjonil teid osta. Hea küll, ma hakkan ostma pumplaid, igasuguseid tehnilisi rajatisi, torustikke ja muud, mis on samuti müügis. Siis tuleb välja, et seadust on vaja muuta kõige osas, mida oksjonitel müüakse,» sõnas ta.

Põldmäed, kes on muuhulgas ka Rae valla vee-ettevõtte Elveso nõukogu esimees, ajab selline jutt naerma.

«Vee ja kanalisatsiooni temaatika pole sugugi nii lihtne, kui kõrvaltvaatajale võib-olla paistab. Teenuse hinna kehtestamiseks tuleb esitada materjalid konkurentsiametile, kelle sõel on väga tihe. Näiteks Tallinna Vesi ei ole siiani suutnud konkurentsiametiga vee hinnas kokkulepet saavutada ja nad käivad sellepärast kohut,» rääkis Põldmäe ning lisas, et selles valdkonnas ei läheks teeärimeeste skeemid läbi.

Ivanišvili aga ei tee tühja juttu. Talle kuuluva veepumpla pärast Haaberstis on konflikt juba õhus ning sellesse on segatud ka politsei. «Mulle helistati politseist ja ähvardati, et ma ei tohi oma pumplas vett kinni panna. Kas meie riigis kehtib tõesti telefoniõigus või?» küsis ta.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang uuris Postimehe palvel asja ning selgitas, et ettevõtjale tõepoolest helistati, kuid ähvardamisest või käskimisest olevat asi olnud kaugel. «Piirkonnapolitseinik helistas Ivanišvilile, palus tal mitte hakata omavolitsema ning soovitas lahendada kõikvõimalikud äri- ja tüliküsimused tsiviilkohtu kaudu, mitte teisi ähvardades,» selgitas Sang.