/nginx/o/2020/04/08/13045829t1h0d5d.png)
/nginx/o/2012/02/22/972272t1h07a3.jpg)
Kahe teaduskonna kaotamise plaan on viinud TÜ juhtimiskriisi. Kuidas ülikool sellisesse olukorda jõudis, seletab TÜ põhikirja komisjoni liige Margit Sutrop.
Tellijale
Margit Sutrop: Tartu Ülikooli struktuurireform – kaelamurdev rehkendus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
likooli kõrgeim akadeemiline otsustuskogu – senat – võttis 30. mail 17 häälega 20st vastu ülikooli uue põhikirja. Nüüd otsustas ülikooli nõukogu panna sellele otsusele veto, kuigi kiitis heaks ülikooli uue juhtimisskeemi ja nelja akadeemilise üksuse moodustamise. Tegemist on selge juhtimiskriisiga, kus ministri määratud liikmetega ülikooli nõukogu hääletab vastu ülikooli akadeemilisele otsustuskogule – senatile, ülikooli rektorile ja omaenda esimehele. Hoolimata algavast suvepuhkusest peab senat 30 päeva jooksul uue põhikirja mingil kujul ikkagi vastu võtma. Teist korda nõukogu senati otsust enam vetostada ei saa.
Püüan põhikirja komisjoni liikmena selgitada, kuidas ülikool sellisesse olukorda jõudis. Ma ei mõtle vaid oma teaduskonnale ja valdkonnale, vaid valutan südant, kuidas eri otsustuskogud jõuaksid sellise lahenduseni, mis ülikooli tõesti edasi viiks. Tartu Ülikooli uue põhikirja koostamine meenutab mulle koolipoisi rehkendust, kus tuleb välja mõelda, kuidas viia paadiga üle jõe hunt, kits ja kapsapea nii, et kedagi nahka ei panda ja korraga saab paadis olla vaid kaks üleveetavat.