/nginx/o/2013/11/01/2593598t1h55eb.jpg)
Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jüri Saare sõnul pole kriminaalmenetluse puhul loogiline nõukogude ajale omane eristamine, kas altkäemaksu võetakse lubatud või lubamatu teo eest.
Jüri Saar: maadevahetuse juhtum redefineeris nõukogudeaegse arusaama korruptsioonikuritegudest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saar rääkis «Aktuaalse kaamera» otsestuudios antud intervjuus, et maadevahetuse juhtum oli keeruline, arvestades seda, kui kõrged ametiisikud sellesse segatud olid: kaks tipp-poliitikut, üks kõrge riigiametnik ja tuntud ettevõtjad, vahendas ERR Uudised.
«Kuna selle otsusega olid seotud ka väga põhimõttelised küsimused - jälitustegevuse ja tõendite küsimused kriminaalmenetluses - siis on see täiesti arusaadav, see oli väga kaalukas ja pretsedenti loov otsus, mis täna teatavaks tehti,» lausus krimonoloogia professor.
Kriminoloogia professor tõi välja, et riigikohus kvalifitseeris altkäemaksu ümber pistiseks ning see seisukoht on tema silmis ainuõige.
«See on nõukogude perioodist pärit arusaam korruptsioonikuritegude kohta, nüüd nende kahe eristamine kaob ära kriminaalõiguse revisjoni käigus, ükski läänemaailma inimene ei saanud aru, mis eristamine see selline on, kui ühel juhul võetakse lubatud teo eest altkäemaksu ja teisel juhul lubamatu teo eest,» selgitas Saar.