Tšaštšini kaaslased Poltev ja Gerassimenko saadeti USA-sse

Vladimir Tšaštšin(triibulises), Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov ja Konstantin Poltev kohtus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud kurikuulsa arvutispetsialisti Vladimir Tšaštšini kaassüüalused Timur Gerassimenko ja Konstantil Poltev saadeti möödunud nädala lõpuks kohtupidamiseks Ameerika Ühendriikidese.

Gerassimenko ja Poltev saadeti USA-sse 27. juunil. Nendega koos süüdistuse saanud Dmitri Jegorov viidi USA-sse juba aprillis. Juba varasemalt on Tšaštšini süüasjaga seotud inimestest USA-le välja antud Aleksei Aleksejev ja Anton Ivanov, kellest esimene on küberkuritegudega seoses USA-s ka süüdi mõistetud. Ameerika kohus määras mehele nelja-aastase vangistuse ja kohustuse tasuda seitse miljonit dollarit. Ivanov aga alles ootab USA-s kohtuprotsessi. Ainsana pole veel USA-sse saadetud Tšaštšini ennast.

Tšaštšini süüasjas tuli viimati otsus 26. juunil, kui süüalused jäid Tallinna ringkonnakohtus süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena. Ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu mullu 20. detsembri kohtuotsuse, millega mõisteti Vladimir Tšaštšin, Valentina Tšaštšina, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev, Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, IT Consulting OÜ, Infradata OÜ ja Novatech OÜ õigeks ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kõik osalised süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena. Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev ja Novatech OÜ mõisteti süüdi kui kuriteole kaasaaitajad. Vladimir Tšaštšin mõisteti süüdi ka kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises.

Ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Vladimir Tšaštšinile kuus aastat, neli kuud ja kuus päeva vangistust. Valentina Tšaštšinale mõisteti kolm aastat ja 10 kuud vangistust, Timur Gerassimenkole üks aasta, 10 kuud ja üheksa päeva, Dmitri Jegorovile üks aasta ja kaheksa päeva ning Konstantin Poltevile kaks aastat ja kaheksa päeva vangistust.

Tamme Arendus OÜ-le mõisteti rahaliseks karistuseks 100 000 eurot,  Credit Union OÜ-le 60 000 eurot, Infradata OÜ-le 40 000 eurot, IT Consulting OÜ-le 20 000 eurot ja Novatech OÜ-le 20 000 eurot. Samuti konfiskeeriti süüdimõistetutelt kuritegelikul teel saadud vara. 

Süüdistusakti alusel süüdistati osalisi suures ulatuses rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Ringkonnakohus lükkas ümber maakohtu seisukoha, milles maakohus leidis, et eelkuriteo ehk arvutikuritegude toimepanemine ei ole tõendatud, sest selles osas puudub jõustunud kohtuotsus. Ringkonnakohus leidis, et selleks ei ole jõustunud kohtuotsust vaja, piisab sellest, kui on olemas andmed, et eelkuritegu on toime pandud. Eelkuriteo toimepanemist tõendas Ameerika Ühendriikide süüdistusakt ja muud asjas kogutud tõendid. 

Ringkonnakohus leidis, et pahavara alla laadimine ei toimunud arvutikasutajate nõusolekul kuna puuduvad tõendid selle kohta, et arvutikasutajad oleks nõustunud oma arvutisse pahavara paigaldamisega ja vastavate sätete muutmisega.

Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et süüdistuse esitamisega on rikutud kahekordse karistamise keelu põhimõtet, kuna Eestis on osalistele esitatud süüdistus rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid Ameerika Ühendriikide süüdistusaktis süüdistatakse osalisi arvutikuritegude toimepanemises. Seega on tegemist erinevate süüdistustega.

Eelnevalt oli riigiprokurör Piret Paukštys taotlenud Tšaštšinile kuueaastast vangistust. Lisaks kuritegeliku skeemi väidetavale juhile Vladimir Tšaštšinile taotles prokurör reaalseid vangistusi ka teistele süüasja osalistele. Nii pidanuks Valentina Tšaštšina süüdistaja hinnangul veetma trellide taga neli aastat, Timur Gerassimenko kolme aastat ja kuus kuud ning Dmitri Jegorov kaks aastat ja kuus kuud.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele nõudis prokurör rahalisi karistusi, mis ulatusid kuni 100 000 euroni.

Aprillis alanud protsessil nii Tšaštšin kui ka koos temaga kohtu ette astunud Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Valentina Tšaštšina ja Konstantin Poltev, samuti juriidilised isikud Tamme Arendus OÜ, Novatech OÜ, IT Consulting OÜ, OÜ Infradata ning Credit Union OÜ eitasid süüd küberkuritegudes ja rahapesus.

Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus said ka viis juriidilist isikut, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.

Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud lisaks Tšaštšinile ka Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.

Süüalused peeti politseioperatsiooni käigus kinni tunamullu Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Kokku osales tunamullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st. Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist. Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.