Samas mõistis kohus riigilt Reiljani kasuks kaitsjale makstud tasu katteks välja 10 000, AS Järvevana kasuks 15 000, Kanguri kasuks 39 586,8, Pedjasaare kasuks 11 200, Vettuse kasuks 30 000 ning Libliku kasuks 6327 eurot. Riigi kanda jäid ka Pedjasaarele osutatud õigusabi tasu 259,2 eurot ning süüdistavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud.
Otsuse suhtes jäid eriarvamusele riigikohtunikud Eerik Kergandberg ja Saale Laos. Kergandbergi eriarvamust saab lugeda siit ja Laose oma siit!
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavad
Mullu suvel otsustasid riigiprokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis, et nad ei vaidlusta maadevahetuse süüasja kohtuotsust vaatamata sellele, et Tallinna ringkonnakohus mõistis kõikidele süüdistatavatele kergemad karistused, kui taotlesid neile riigiprokurörid.
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus Reiljani, Tuiksoo, Annuse, Kanguri, Pedjasaare, Vettuse ja Libliku ning juriidiliste isikutena süüdimõistetud firmade advokaadid.
Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu 19. juunil langetatud otsusega Harju maakohtu 2012. aasta juunis maadevahetuse süüasjas langetatud õigeksmõistva otsuse ning mõistis kohtualused süüdi, määrates neile valdavalt tingimisi vangistused, kirjutas BNS eelmisel aastal.
Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt: ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatavatele šokivangistuse kohaldamisega, sest enamik süüdistatavaid oli kohtueelse uurimise ajal juba viibinud vahi all. Lisaks sellele kohaldatakse senise kohtupraktika alusel šokivangistust eelkõige noorte süüdistatavate suhtes.
Maakohus mõistis kohtualused õigeks
Ringkonnakohus arutas maadevahetuse süüasja riigiprokuratuuri apellatsioonkaebuse alusel, milles süüdistajad polnud rahul maakohtu õigeksmõistva otsusega, vaieldes muu hulgas vastu maakohtu seisukohale, mille järgi oli jälitustõendite kogumine ebaseaduslik. Riigiprokuratuur taotles esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies mahus, tuues apellatsioonis esile, et jälitustõendite kogumisel ei ole prokuratuur ega uurimisasutus seadust rikkunud.
Maadevahetuse asja tuum peitub selles, et riik vahetas looduskaitseliste piirangutega krunte riigimaa vastu. Informeeritud ehitusärimehed lähenesid seepeale Reiljanile ja Kangurile, et saada kiiresti soodsaid vahetustehinguid.
Prokuratuuri hinnangul teostasidki Reiljan ja Kangur ebaseaduslikke vahetusi, kui eelistasid valitud ärimehi. Kangur kasutas maadevahetust ka väidetavalt isiklikuks rikastumiseks varifirmade vahendusel tehtud tehingute abil.
Annus lubas kohtutoimiku järgi Reiljanile salaosaluse ühes kinnisvaraprojektis. Osalised eitavad kõiki süüdistusi.
Uurimine algas 2004. aastal, päädides 2006. aasta sügisel Kanguri ja teda abistanud Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare vahistamisega. Reiljan astus seepeale tagasi keskkonnaministri kohalt ja Annus asutas spetsiaalselt kohtuskäimiseks mõeldud börsifirma Järvevana.