Kaarel Aluoja: Türi. Laupa mõisniku poegade loodud linn

Raudtee on Türit toitnud algusaastatest tänaseni. 1972. aastal asendati senine kitsarööpmeline Tallinna-Viljandi raudtee laiarööpmelisega, 7. juulil 1972 saabus esimene laiarööpmeline rong Türi jaama, rahvast oli vaatama tulnud murdu (pildil paremalt teine Türi toonane RSN täitevkomitee esimees Arni Metsjõe). Foto: Erakogu

Kõigest sada aastat tagasi ei osanud veel keegi arvata, et kunagi saab olema Türi linn. Vaat Paide – praegune Järvamaa keskus –, see oli linn: linnaõigused juba 1291. aastast. Kuid Türi? Hajaasustuses talud olid mööda kohaliku väikevoorestiku nõlvu laiali kui kärbsemust, vaid 13. sajandist pärit kirik pürgis uhkes üksinduses kõrgustesse. Kuulusid need maad, kus praegu laiutab Türi linn, Türi-Alliku (Allenküll) mõisahärra Karl Gustav von Baranoffi järglastele.

Kuid mingi muutus, rahvastiku tihenemine, oli sajand tagasi siinses kogukonnas juba toimunud. Nimelt asutasid kaks venda, Laupa mõisniku Otto Frommhold von Taube pojad Victor (Kabala mõisnik) ja Otto Iwan (Laupa mõisnik) koos Särevere, Kolu ja Käru mõisahärradest kompanjonidega praeguse Türi maadele 1899. aastal kartongi- ja paberivabriku. Vabrik alustas 44 töötajaga, aasta hiljem oli töölisi juba 115. Aastaks 1909 oli tööliste arv kasvanud 270ni ning veel kümme aastat hiljem töötas vabrikus 467 töölist.

Paberivabriku rajamisega samal ajal saab alguse teinegi oluline sündmus Türi kujunemisloos: rajatakse Tallinna-Mõisaküla kitsarööpmelist raudteeliin. 18. juunil 1900 saabubki tossutades ja vilistades esimene susla Türi (tookordse nimega Allenkülli) jaama. Ka raudtee ehitusel oli Viljandi mõisniku parun Ungern-Sternbergi ja parun Girard de Soucantoni kõrval üheks põhiliseks asjaajajaks Victor Taube: paberivabrik vajas ju ühendusteed muu ilmaga.