Marge Mardisalu-Kahar: kolm uut võimalust

Marge Mardisalu-Kahar Eesti Idapartnerluse Keskus Foto: Erakogu

Venemaa käitumine ei jäta kahtlust, et eesmärgiks on takistada Ukraina, Moldova ja ka Gruusia demokrati­seerumist ning moderni­seerumist, mis on täna allkir­jas­ta­tavate assot­siatsiooni­lepingute peamine ees­märk, kirjutab Eesti Ida­partnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar.

Täna allkirjastatakse Brüsselis Euroopa Ülemkogu ajal assotsiatsioonileping Moldova ja Gruusiaga ning lõpetatakse allkirjastamine Ukrainaga. Kolme lepingu allkirjastamine on kahtlemata erakordselt märkimisväärne sündmus, üks olulisemaid nende kolme riigi ajaloos viimastel aastatel. Idapartnerluspoliitika (IP) on oma olemuselt pikaajaline ettevõtmine. Nimetatud kolme lepingu allkirjastamisega on jõudnud lõpule viis aastat tagasi lansseeritud initsiatiivi ettevalmistav faas. Ilmselt küll ei aimanud idapartnerluspoliitika kujundajad, et see «ajaloo lõpu» vaimus disainitud integratsioonimudel annab tõuke viimase poole aasta jooksul aset leidnud pöördelistele sündmustele. Kuid ehk on just kohtumine 19. sajandi reaalsustega vallandanud neis kolmes riigis sisemised ressursid, mis on nii vajalikud eesootavaks keeruliseks lepingute ellurakendamise protsessiks.

Nimetatud lepingud kujutavad endast ühelt poolt IP riikidele teekaarti reformideks ja demokratiseerumiseks, teisalt aga tagavad eduka rakendamise puhul võimaluse teha väga suur samm integreerumiseks Euroopa Liiduga (EL). Mahukad assotsiatsioonilepingud koos vabakaubandusala puudutavate osadega (DCFTA) hõlmavad sisuliselt kõiki eluvaldkondi.