Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Lang: kõik nõukogude repressioonid tuleb põhjalikult dokumenteerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Pildil on Tartus asuv represseeritute mälestusmärk.
Pildil on Tartus asuv represseeritute mälestusmärk. Foto: Margus Ansu

Narva vangilaagri mälestuse jäädvustamise üritusel peetud kõnes rõhutas justiitsminister Rein Lang, et kõik Teise maailmasõja järgsed repressioonid tuleb põhjalikult kaardistada ja dokumenteerida.

«Materjali, mida tuleb teaduslikul tasemel läbi töötada ja publitseerida on väga palju,» sõnas Lang konverentsi «Poliitilised repressioonid 1940ndatel ja 1950ndatel aastatel» raames toimunud üritusel.

Ta lisas, et samuti tuleb leida ka võimalused selle materjali tutvustamiseks inimestele kogu maailmas.

Langi sõnul on kommunistlike režiimide kuriteod, mis pandi toime peale Teist maailmasõda, täna ülimalt aktuaalsed.

«Kui natslikud kuriteod on leidnud Nürnbergi tribunali otsustega ühemõttelise õigusliku hinnangu, siis kommunistlike režiimide kuritegudega on olukord vägagi kahemõtteline,» ütles justiitsminister.

Langi hinnangul leidub hulgaliselt neid poliitikuid ja juriste, kelle arvates võitjate õigus on erinev võidetute õigusest ja seetõttu pole natsismi ja kommunismi ühele pulgale asetamine võimalik. «Lubage mul selle seisukohaga kategooriliselt mitte nõustuda,» lisas ta.

Justiitsministri kinnitusel jäävad inimsusevastased kuriteod jälitatavateks ja õigusemõistmisele alluvateks sõltumata sellest, kas neid panid toime võitjad või kaotajad, sõjakangelased või sõjaohvrid. «Kangelaslikkus lahinguväljal ei ole vabandus ega süüd välistav asjaolu genotsiidi toimepanemise puhul,» rõhutas ta.

Samuti tunnustas minister oma kõnes Narva linna oma ajaloo, ja mitte ainult selle meeldivate külgede tähtsustamise eest.

«See lisab usku, et Narva ja tema elanikud seisavad tulevikus nende väärtuste eest, mis ei luba korduda nendel koledustel, mis said teoks siin aastatel 1941-1955,» lausus ta.

Tagasi üles