Telliskivi Selts ja nende üleskutsel ka paljud kohalikud elanikud on aastaid võidelnud Kalasadama detailplaneeringu vastu. Mereäär on juba täna avatud, detailplaneeringuga kavandatu sulgeb elanikele pääsu merele, merele juurdepääs halveneb oluliselt, eraomanike huvi ala täis ehitada läheb vastuolu avalikkuse huviga, avalikkusele jääva ala suurus ei ole piisav, kaob supelrand, promenaad ehitatakse merre jms, on põhilised argumendid mida protestijad kasutavad.
Oleme Kalasadama detailplaneeringu ala ühe eraomaniku Pro Kapitali esindajatena Telliskivi Seltsiga korduvalt kohtunud, et selgitada planeeringulahendusi, paraku tulutult.
Võib tekkida põhjendatud küsimus, miks me ei soovi siis leida detailplaneeringus tasakaalustatud lahendusi, millega ka protestijad rahule jääksid?
Soovime märkida, et detailplaneeringu menetluses on tehtud mitmeid ja olulisi kompromisse. On olnud põhjendatud proteste, mille tulemusel on detailplaneeringut ka täiendatud. Kunagiste protestide tulemusel laiendati avalikku kasutusse minevat ala ja sätestati nõue viia ala hoonestamiseks läbi avalik arhitektuurikonkurss. Lisaks on tehtud mitmeid muid täiendusi. Väidet, et planeeringut on kümne aasta jooksul muutmata kujul menetletud saab seega esitada kas teadmatusest või siis eksitatakse avalikkust teadlikult.
Protestid, mis on jätkuvalt lahendamata, on esitatud kas süvenemata detailplaneeringu lahendustesse või siis kantud mõnest muust eesmärgist. Telliskivi Seltsi esindajad on meile eravestlustes selgelt väljendanud, et seltsi hinnangul tuleks Kalasadama alale kavandada üksnes linnapark ja igasugune hoonestamine rikuks antud ala ainulaadsuse.
Miks arvab aastaid eraomandis olevat ala kasutanud isikute grupp, et neil on tekkinud ootus, et ala jääbki metsikuks tühermaaks, kus maaomaniku nõusolekuta saab korraldada üritusi ja pidada piknikuid? Tekib põhjendatult küsimus, millist arutelu saab pidada olukorras, kus ühe poole huviks on teha kõik selleks, et mingit arengut antud piirkonnas kunagi ei tuleks? Milline on parem tasakaalustatud lahendus eraomandis olevale piirkonnale? Kas parem on ühe isikute grupi naiivne unistus rajada maksumaksja kulul kogu kinnistu ehk suure kaubanduskeskuse suurune park või avalikkusele suunatud, väljaarendatud, aktiivselt toimiv ning turvaline piirkond, kus linnaelanikud saavad jalutada laial rannapromenaadil, tuua oma lapsed kavandatud lasteaeda, külastada rannakohvikuid ja alale kavandatud pargialasid?