Niisiis, rong on läinud, kui just riigikogu ei võta tegevjuristide ja õigusteadlaste survel ette Tartu Ülikooli seadust ennast. Teaduskonna loomine või selle kaotamine pälvib kindlasti avalikku huvi. Usuteaduskonna käekäik on varemgi heitlik olnud. Rahvusülikooli avamise eel, 1919. aasta kevadel puhkes äge vaidlus usuteaduskonna säilitamise vajalikkuse üle, kandudes koguni Eesti Asutavasse Kogusse. Arvati, et kui üldist teoloogilist haridust vajatakse, siis piisab osakonnast ajaloo-filosoofiateaduskonna juures.
Juba järgmise aasta kevadel kustutatigi usuteaduskond teaduskondade nimekirjast. Kahe sõja vahel säilitas usuteaduskond oma koha ülikooli struktuuris. Nõukogude võim omakorda viis asja lõpule. Taasiseseisvunud Eestis oli üks esimesi asju usuteaduskonna taastamine. Nüüd ollakse tagasi rahvusülikooli algusaegades.
Väärib tähelepanu rektor Volli Kalmu kommentaar TÜ senati otsusele: «Ajalugu ja traditsioonid on osa Tartu Ülikooli väärtustest ja mul on hea meel, et nii nõukogu kui ka senat suhtuvad seniste teaduskondade identiteediga seotud hirmude maandamisse tõsiselt.»