/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
/nginx/o/2008/06/03/46341t1h9076.jpg)
Ei väsi imestamast, kuidas on läinud meiega nii, et kasutanud ära ajaloolise võimaluse taastada Eesti kui vaba rahva ja riigi seisund, oleme ligi kakskümmend aastat hiljem ise vabatahtlikult aheldanud end sellesama ajaloo külge. Meie kaugem ja lähim ajalugu pole mitte mõistmise allikaks, vaid ettekirjutus. See on usuvõitluse küsimus. Kogen seda ikka ja jälle, jälgides militaaretendusi, millega täidetakse meie riigi kahte tähtpäeva aastas, vabariigi aastapäeva ja võidupüha. Olgu pealegi: need on praegust Eestit sõjaeelse riiklusega siduv traditsioon. Aga meie elu ajaloolis-militaarsest rõngastamisest kõnelevad selget keelt sõjaväeõppuste tõlgendamine (tulevase) kangelaslikkuse võtmes, rääkimata militaarvõistluste pühendamisest ajaloolistele lahingutele.