Valitsus võib parlamendi ees proovile panna oma usalduse

Kristen Michal Foto: Toomas Huik

Kuna Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esitas vanemapensioni edasilükkava eelnõu juurde tuhat muudatusettepanekut, mille arutamine halvaks riigikogu töö umbes 20 päevaks, siis võib valitsus siduda seadusemuudatuse vastuvõtmise usaldusküsimusega. See tähendab, et parlament seatakse fakti ette – kas eelnõu võetakse vastu või astub valitsus tagasi.

Opositsiooniline IRL on teinud ettepaneku vanemapensioni edasilükkamist puudutav osa pensioniseaduse eelnõust homsel rahanduskomisjoni istungil välja võtta. «Vastasel juhul oleme valmis jätkama riigikogu maratonistungitega seni, kuni valitsusliit loobub oma plaanist lükata kolm aastat edasi juba seadusena kehtiva pensionilisa maksmine,» märkis IRLi fraktsiooni aseesimees Kaia Iva pressiteates. Nii on tehtud eelnõusse tuhat parandusettepanekut.

«Kui vaadata parlamendi menetlustempot, siis keskmiselt menetletakse viis ettepanekut tunnis. Kui me teeme kümnetunniseid tööpäevi, siis 20 puhast tööpäeva on parlamendi töö halvatud,» rääkis Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal, kes lisas, et debati asemel üritatakse parlamendi töö seisma panna viisil, mis ületab mõistlikkuse piiri.

«Kujutame ette, et keegi tuleb sügisele istungjärgule ja kirjutab valmis 20 000 parandusettepanekut ja parlament on halvatud kevadeni.»

Ta toonitas, et venitamise taga seisavad mitmed olulised muudatused nagu pensionite tulumaksuvabastus ja tulumaksuvaba miinimumi tõus.

Nii on Michali kinnitusel koalitsioonifraktsioonides arutatud, et valitsus võiks teha otsuse siduda kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega võimaldab valitsusel saada selgust, kas riigikogu tema teostatavat poliitikat toetab või mitte. Sisuliselt paneb valitsus riigikogu valiku ette: kas võtta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu valitsuse soovitud kujul või lasta valitsusel ametist lahkuda ning käivitada sellega uue valitsuskabineti moodustamise protsess. Nii lahendatakse valitsuse ja riigikogu vahelistes suhetes tekkinud ummikseisu.

«Nimelt võib ette kujutada poliitilist patiseisu, kus valitsus tõepoolest ei saa oma poliitikat ellu viia selle tõttu, et parlament mingil põhjusel tema eelnõud blokeerib. Et seda konfliktsituatsiooni lahendada, peab olema võimalik küsimus püstitada väga printsipiaalselt. Sellisena, et kas võetakse vastu eelnõu või astub tagasi valitsus,» on Põhiseaduse Assambleesse kuulunud Liia Hänni öelnud.

Tema sõnul nõuab parlamendi sellise valiku ette seadmine, et poliitilised jõud parlamendis jõuaks lõpuks selgusele, mis on põhjuseks tekkinud konfliktile. «Kui selleks põhjuseks on valitsuse poliitika ja hinnang valitsuse tegevusele, siis tuleb ka see konflikt lahendada. Kui aga parlament leiab, et valitsus väärib usaldust, või ta ei suuda avaldada umbusaldust valitsusele, siis tuleb võimaldada, et valitsus saaks oma poliitikat ellu viia sellel teel, et parlament võtab vastu seadusi, mida valitsus on ette pannud,» märkis Hänni.

Kui valitsus seob seadusemuudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega enne nende teist lugemist, edastab riigikogu esimees eelnõudele esitatud muudatusettepanekud valitsusele, kes seejärel koostab eelnõude teise lugemise teksti, muudatuste loetelu ja seletuskirja.

Teisel lugemisel esineb riigikogu ees sel juhul valitsuse, mitte aga enam juhtivkomisjoni esindaja. Muudatusettepanekuid hääletusele ei panda. Pärast läbirääkimisi, mille käigus saavad sõna võtta soovi korral kõik riigikogu saadikud, toimub eelnõude lõpphääletus. Kui usaldusküsimusega seotud eelnõud ei leia parlamendis toetust, astub valitsus tagasi.

Valitsus langetab eelnõude usaldusküsimusega sidumise kohta otsuse tõenäoliselt homme.

Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.