Cesises tähistati Võnnu lahingu aastapäeva

Võnnu lahingu aastapäeva paraadi võttis vastu Läti president Andris Bērziņš ja Eesti president Toomas Henrik Ilves, Eesti ja Läti kaitsevägede juhatajad ning mitmete teiste riikide esindajad. Foto: Kaitseliit

Taaskord sammusid Eesti sõdurisaapad Läti pinnal Võnnu (Cesis) linnas, kuid nüüd enam mitte vaenlast taga ajades, vaid lõunanaabrite enda kutsel.

Kaitseliidu Pärnumaa malev võttis 22. juunil rühmasuuruse üksusega osa Võnnu lahingu 95. aastapäeva pidulikust tähistamisest Läti Võnnus. Lisaks avaldasid Pärnumaa kaitseliitlased koos lõunanaabritest relvavendadega austust Landeswehri sõjas langenud Eesti ja Läti soost võitlejatele pärgade asetamisega neile püstitatud mälestusmärkide jalamitele.

Kuna Võidupüha traditsioon Eestis on alguse saanud just võitlusest Võnnu all, siis oli meile väga suureks auks saada osa lahingu aastapäeva tähistamisest otse selle toimumiskohal,“ rääkis Pärnumaa maleva pealik major Tõnu Miil. „Võnnu on ka eestlastele oluline linn ning meile on alati meeldinud seda külastada,“ lisas ta.

Võnnu lahingu aastapäeva paraadi võttis vastu Läti president Andris Bērziņš ja Eesti president Toomas Henrik Ilves, Eesti ja Läti kaitsevägede juhatajad ning mitmete teiste riikide esindajad.

Võnnu lahing toimus Võnnu ümbruses 16.-23. juunini 1919. aastal. Visa võitluse tulemusena lõid Eesti ja Läti ühendatud jõud taganema Landeswehri üksused ning hõivasid 23. juuni varahommikul Võnnu linna. Seda päeva tähistatakse Eestis ka Võidupühana.