Kui palju on Eestis inimesi, kellel on seljataga viiekümnes sünnipäev? Pool miljonit. Vanemaealiste uurija, Eesti Demograafia Instituudi nooremteadur Tiina Tambaum kirjutab meeste ja naiste elust – tervisest, harjumustest, toimetulekust ja masendusest – Eestis pärast viiekümnendat eluaastat.
Tellijale
Elu pärast viiekümnendat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oodatav eluiga kasvab väga kiiresti. Vanus 65, mis oli oodatav eluiga siis, kui praegused 65-aastased sündisid, on selle ajaga kümme aastat juurde saanud. Kui praegu on maailmas 100. eluaasta piiri ületanuid kokku umbes sama palju kui meie väikeses riigis üle 50 aasta vanuseid inimesi, siis aastaks 2050 ennustatakse sedavõrd pikka iga juba 3,2 miljonile inimesele maailmas.
Samal ajal haarab suurem osa Eesti üleriigilistest regulaarsetest kvantitatiivuuringutest endiselt vaid kuni 64-aastasi. Vanemate kohta tilgub infot harva, justkui poleks neid olemas (tegelikult on neid 240 000) või poleks nende elu kohta vaja riiklikke või kohalikke otsuseid.