/nginx/o/2014/03/05/2876104t1h2ea7.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles, et rahvusvaheline üldsus peab pingutama leidmaks võimalikult kiiresti lahendused tohutuid pagulastevooge põhjustavatele konfliktidele Süürias, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis ning mujal.
Paet: pagulaste arv kasvab kiiresti uute veriste konfliktide tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõjaliste konfliktide ja tagakiusamise tõttu on miljonid inimesed igal aastal sunnitud oma kodud hülgama ja põgenema,“ sõnas välisminister Paet „Humanitaarabi andmine leevendab olukorda vaid ajutiselt,» lisas ta.
Paeti sõnul põgeneb järjest rohkem inimesi vägivalla tõttu ning mitte majanduslikel põhjustel.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) andmetel ulatub põgenike, varjupaigataotlejate ja riigisiseste põgenike arv maailmas esimest korda pärast Teist maailmasõda üle 50 miljoni. Möödunud aasta lõpuks oli sundkorras ümberasustatud 51,2 miljonit inimest. Paeti sõnul on pagulaste arvu tohutu kasvu põhjustanud Süüria konflikt. «Süüria sõja tagajärjel oli eelmise aasta lõpuks sunnitud kodudest lahkuma 2,5 miljonit inimest ning riigisiseselt on ümber asunud 6,4 miljonit. Samuti on suur hulk inimesi olnud sunnitud kodudest lahkuma Aafrikas, seda eelkõige Kesk-Aafrika Vabariigis ning Lõuna-Sudaanis,» lisas ta.
Eesti on sel aastal aidanud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu leevendada Süüria, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaani pagulaste olukorda. Möödunud aastal andis Eesti humanitaarabi Süüria pagulastele Liibanonis, Jordaanias, Türgis ja Iraagis ning toetas rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust pagulaste abistamisel.
Rändega seotud küsimused on välisminister Urmas Paeti sõnul mitmetel põhjustel erilise tähelepanu all, sealhulgas üleilmastumise, majanduskriisi järelmite ning Euroopa tulevase konkurentsivõime tõttu. «Eeldatavasti kasvab tulevikus liikuvus erinevate kontinentide vahel ja suurem rändesurve Euroopa suunal on tõenäoline,» sõnas Paet. «Peame oluliseks täiustada ja arendada liikmesriikide koostööd varjupaigataotlejate arvu kasvuga toimetulekuks,» lisas ta. Välisminister rõhutas ka, et pagulaste murede ja keerulise olukorra mõistmiseks tuleb ühiskonnas teha selgitustööd ning selles osas on oluline roll ka kodanikuühendustel.
Ukraina kriisist ning sealsete elanike abistamisest kõneldes rõhutas välisminister Paet vajadust aidata inimesi Ukrainas kohapeal ning vältida võimalike pagulastelainete teket.