Seda suurem oli jahmatus, kui hiljuti sai selgeks, et ebatavaliselt palju lapsi põrus tänavu põhikooli matemaatikaeksamil. Ülesanded nõudsid loogilist mõtlemist, põhjendati suurt põrujate arvu. Avalikuks sai see, millest vanemad siiani vaid omavahel räägivad – koolis õpetatakse küll lahenduskäike, aga mitte loogilist mõtlemist. Lapsed õpivad nõutud lahendused selgeks, aga tegelikult nad sellest aru ei saa.
Eestis keskkooli lõpetanud tuttaval oli aastate eest võimalus astuda ühte USA kõrgkooli kaugõppekursusele. Üllataval kombel osutus tema jaoks probleemiks mitte inglise keele test, vaid hoopis matemaatika. Seda hoolimata sellest, et keskkooli lõpus oli ta teinud kohustusliku matemaatikaeksami edukalt.
Lõpuks ei jäänud toona võõrsil elanud eestlasel muud üle, kui otsida endale eraõpetaja ning ta lõpetas ülikooli. Aga mitte ainult seda, vaid ta hakkas matemaatikat armastama. Kui teised lahendasid õhtuti ristsõnu, siis tema lahendas matemaatikaülesandeid. See on suurepärane puhkus, korrastab aju, ei olnud ta kiidusõnadega kitsi.
Samasuguse vaimustusega rääkis matemaatikast sügisel üks värske tudeng, kes koolis seda ainet vihkas, aga ülikoolis kohustuslikus korras õppima pidi. «Alles nüüd saan ma sellest aru, sest meie õppejõud oskab selgitada,» kinnitas ta.