VEB fondi lõppraport: Vene firma sai raha Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga juhtide kaasabil

Veb fondi uurimiskomisjon. Foto: Toomas Tatar

Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjon andis täna täiskogule üle oma lõpparuande, milles leiab, et Venemaa Vnešekonombankis (VEB pank) külmutatud kontodelt sai Venemaa residendist TSL International raha kätte Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil.

«Dokumentide ja ütluste põhjal on selge, et tegemist oli ettekavatsetud ja planeeritud tegevusega, milles osalesid toonased Põhja-Eesti Panga, Eesti Panga ja TSL Internationali võtmeisikud. Selle tulemusel koheldi VEB Fondi võlausaldajaid ebavõrdselt,» ütles riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra.

Vene ärimees Aleksandr Matt ja Vahur Kraft on omavahel komisjoni kinnitusel kohtunud. «Vahur Krafti tsiteerides, siis tema ei välistanud, et ta oleks võinud Aleksandr Mattiga kohtuda. Kolm inimest Põhja-Eesti Panga juhatusest on meile kinnitanud, et Vahur Kraft ja Aleksandr Matt on kohtunud,» selgitas Vakra. Siim Kallasel kokkuleppe juures füüsilist rolli ei olnud.

Aivar Riisalu arvas, et Mattiga tehti koostööd, sest tal oli kõige selgem plaan raha kätte saada. Matt kontakteerus komisjoniga kahel korral, ent komisjonil temaga siiski kohtuda ei õnnestunud. «Tegemist oli ettevõtliku inimesega, kes suutis oma visiooni väljendada,» arvas Riisalu. Vakra kinnitusel oli neid, kes väitsid, et suudavad lahti külmutada, kümneid. Matt oli aga usaldusväärne koostööpartner Põhja-Eesti Pangale.

VEB pangas külmutatud raha lubas Venemaa hüvitada vaid Venemaa residentidele. Seoses sellega küsis VEB pank 1995. aasta algul Eesti Pangalt andmeid Venemaa residentide nõuete kohta. Vastuseks VEB panga kirjale koostati Eesti Pangas kiri, mille loetelus oli TSL Internationali nõue 32,3 miljonit USA dollarit, kuid tegelikult ettevõttel nõuded puudusid.

Kuidas ja kellele liikus TSL Internationalile väljastatud 32,3 miljonit USD edasi, ei ole teada. Toona puudusid rahapesualased õigusaktid, mis kohustanuks raha liikumise kohta andmeid säilitama. Samuti ei õnnestunud riigikontrollil, kellega uurimiskomisjon koostööd tegi, Venemaalt dokumente saada.

Ükski isik, ka Vahur Kraft, ei ole uurimiskomisjonile üles tunnistanud valeandmete kirja lisamist. «Toonane Eesti Panga juht Vahur Kraft kinnitas uurimiskomisjonile, et valeandmetega Eesti Panga kirjal on tema allkiri. Samuti esitas Vahur Kraft TSL Internationali 32,3 miljoni dollari nõude tõendamiseks uurimiskomisjonile võltsitud kirja, mille alusel on algatatud kriminaalmenetlus. Edasine on uurimisorganite ja kohtute kätes, mis peaks selgitama, kes olid seotud ja millistel põhjustel TSL Internationali  nõude kohta võltsitud kiri esitati,» rääkis uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra komisjoni enam kui aasta kestnud tööst.

Komisjoni kinnitusel saavad mõned küsimused vastuse 70 aasta pärast, sest niikauaks on materjalid salastatud.

Komisjon pidas 40 istungit ja küsitles istungitel 49 inimest, pikendades oma tööd seoses mahuka uurimisega. Komisjon jätkas oma tööd sealt, kus Eesti Panga audit, mis leidis TSL Internationali nõuet tõendava Eesti Panga kirja olevat valeandmetega.

Eesti Panga siseaudiitorid leidsid möödunud aastal avaldatud auditi aruandes, et Eesti Pank oli 1995. aasta 5. aprilli kirjas esitanud VEB pangale Vene äriühingu TSL Internationali kohta valeandmed, mis aitas ettevõttel Venemaal külmutatud kontodelt saada 32,3 miljonit USA dollarit.

VEB Fondi uurimiskomisjon moodustati riigikogu 2013. aasta 12. märtsi otsusega. Komisjoni juhtis riigikogu liige Rainer Vakra, aseesimees oli Väino Linde ning komisjoni kuulusid Marko Pomerants, Aivar Riisalu ja Andres Anvelt. Pärast Andres Anvelti justiitsministriks saamist oli komisjoni liige Neeme Suur.